Ukraina jäi Viini rahukanalist kõrvale

Juulis kohtusid Viinis Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa endised kõrged ametnikud ning nimetamata Vene esindaja, et arutada võimalikke tingimusi Ukraina sõja rahukõnelusteks, kirjutas Bloomberg. Ükski valitsus pole kohtumist enda omaks tunnistanud. Vene osaleja nime ei ole avaldatud. Juhtum jääb varidiplomaatia halli tsooni: sõja lõpetamisest räägiti ilma riigita, kes seda sõda peab.

Endised ametnikud, ametliku mandaadita

Bloomberg nimetas kolm lääne osalejat. Tim Barrow on Suurbritannia endine riikliku julgeoleku nõunik. Markus Ederer on Saksamaa endine riigisekretär ja endine EL-i suursaadik Venemaal. Pierre Vimont on kogenud Prantsuse diplomaat ja Euroopa välisteenistuse, EL-i välispoliitikaaparaadi, endine peasekretär. Kõigil kolmel on taust, mis teeb nad Moskvale äratuntavaks ja potentsiaalselt usutavaks vestluspartneriks.

Bloombergi andmetel korraldas kohtumise Šveitsi konfliktivahenduse vabaühendus Centre for Humanitarian Dialogue. Ederer ja Vimont kuuluvad selle nõukogusse, vahendas Gândul. See kattuvus on oluline, sest hägustab piiri kahe rolli vahel: kas osaleti eraisikutena või tegutseti väljakujunenud vahendusorganisatsiooni mitteametliku diplomaatilise ressursina.

Vene poole kohta pilt puudub. N-tv korrespondent Rainer Munz pakkus võimalusena, et osaleja võis olla Kremli endine administratsiooniülem Aleksandr Vološin, kuid ta ei esitanud seda kinnitatud faktina. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ei vastanud Bloombergi kommentaaripalvele.

Valitsused taanduvad, aga kanalit ei sulge

Kõik asjasse puutuvad pealinnad hoidsid kohtumisest distantsi. Saksamaa välisministeerium teatas, et tal ei olnud sellest „keine Kenntnis” ehk teadmist ning kõnelusi ei peetud Saksamaa nimel ega kooskõlastatult Berliiniga, kirjutas Berliner Zeitung. Prantsusmaa keeldus kommentaarist, vahendas Challenges. Suurbritannia piirdus üldise seisukohaga, et toetab „õiglast ja kestvat rahu”, kuid endiste ametnike rolli ei kommenteerinud, märkis The Moscow Times.

Valitsused ei võta vestlust omaks, kuid ei sulge seda ka. Nagu Telegrafi selgitas, ei seo sellised kohtumised valitsusi ning võimaldavad endistel ametnikel katsetada lahendusi, mida saab hiljem edastada ametis olevatele otsustajatele. Londonile, Pariisile ja Berliinile annab see eitatavuse. Moskvale annab see kanali.

Ida loeb sellest hoiatust

Prantsuse ja Saksa kajastus käsitles Viini kohtumist peamiselt ettevaatliku uuriva diplomaatiana. Poola kajastus nägi selles ohtu.

Poola endine suursaadik Jerzy Marek Nowakowski nimetas kohtumist „mitte heaks signaaliks”. Tema sõnul ei ole kanal Moskvaga Poola huvides ning Poola puudumine „ei teeni meid”, vahendas Fakt. Onet sidus Viini eraldi varikanaliga Bakuus, kus juulis kohtusid teised endised Saksa ja Vene ametnikud. Kaks mitteametlikku kohtumist ühe kuu jooksul, mõlemad endiste Saksa ametnike osalusel, mõlemad ilma Ukraina ja EL-i idatiiva riikideta: kordumine muudab selle üksikjuhtumist mustriks.

Viini kohtumine toimus veidi pärast seda, kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kinnitasid Ukraina sõjalise toetuse koalitsiooni ehk Coalition of the Willing kaasesimeestena, et igas rahuprotsessis peab Ukrainal olema „täielik ja pidev osalus”. Juuli Kiievi deklaratsioon sõnastas põhimõtte otse: Ukraina kohta ei saa teha otsuseid ilma Ukrainata.

Viinis otsust ei tehtud. Kuid tulevaste rahukõneluste tingimuste kompamine ajal, mil Ukraina puudub ja Vene vestluspartner jääb nimetamata, katsub just seda põhimõtet, mille sellised deklaratsioonid pidid välistama. Euroopa kolm suurimat jõudu ei saa korrata, et ilma Kiievita ei juhtu midagi, jättes samal ajal selgitamata, kas nende endised kõrged ametnikud uurivad Moskva positsioone Kiievi vaateväljast väljas. Ukrainal ja EL-i idatiival on õigus teada, mida need kanalid toodavad ja kes, kui üldse keegi, neile loa andis.