Ukraina droonieksperdid suunduvad Lätti

Euroopa riigid on aastaid saatnud Ukrainale relvi. Nüüd liigub osa oskusteabest vastupidises suunas: lahingukogemusega Ukraina droonitõrjeeksperdid peaksid jõudma Lätti juba sel kuul. Tallinnas Põhja- ja Baltimaade kaheksa riigi formaadi ehk NB8 tippkohtumisel sõlmitud kahepoolne lepe hõlmab droone, elektroonilist sõjapidamist, eelhoiatussüsteeme ja ühist tootmist (Reuters/Straits Times, The Baltic Times). Läti peaminister Andris Kulbergs ütles otse: tavapärane NATO tööviis ei jõua praeguse drooniohuga sammu pidada (LRT).

Kiire kahepoolne kanal

Lepe on ehitatud kiiruse peale. Läti kasutab oma kaitseministeeriumi, et tuua sisse Ukraina oskusteavet, katsetada süsteeme, võõrustada eksperte ja toota koos droonitõrjetehnoloogiat. Esimeseks sammuks ei ole vaja EL-i määrust ega NATO juhtimisotsust. EL-i ühishanke- ja rahastusvahendid muutuvad oluliseks siis, kui projekt kasvab üle riigipiiride (Euroopa Komisjon).

Euroopa Parlament, EL-i otse valitud seadusandja, jõudis 2026. aasta juunis kaitsevalmiduse kokkuleppeni, mis lihtsustaks ekspordilube ja lubaks EL-i rahastatud projektides arvestada ka Ukrainas tehtud katsetuste kulusid. See teeks mandriülese programmi loomise lihtsamaks (Euroopa Parlament).

Läti ei tegutse üksi. Leedu sõlmis Kiieviga oma koostööleppe, mis katab tehnoloogiasiirde, ühistootmise ja Ukraina spetsialistide töö Leedu pinnal (Ukraina presidendi kantselei). Poola suunab Ukraina õppetunnid riiklikku programmi, kus põimuvad piiritaristu, õhukaitse ja EL-i rahastatud hanked. Soome valib teise tee: ta võõrustab NATO juhitud droonitõrje katseüritusi, kus uusi avastamis- ja tõrjetehnoloogiaid hinnatakse enne kasutuselevõttu (Defence Industry Europe). Kõiki kolme mudelit survestab sama probleem: droonioht areneb kiiremini kui kaitsehanked.

Rumeenia näitab lünga hinda

Kõige teravam kontrast tuleb Rumeeniast. 2026. aasta juuniks oli Bukarest registreerinud 28 õhuruumi rikkumist ja 47 juhtumit, kus Rumeenia territooriumi lähedalt leiti droonitükke. Nende seas oli Vene Geran-2 droon, mis tabas mai lõpus Galați kortermaja ja vigastas kaht tsiviilisikut (Digi24). Mõni päev hiljem plahvatas Kiievi teatel Constanța sadamas Ukraina meredroon, mille Vene elektrooniline sõjapidamine oli kursilt kõrvale juhtinud.

Rumeenia probleem ei ole ainult puuduvas tehnikas, vaid ka reeglites, mis määravad, millal võib tule avada. President Nicușor Dan tunnistas, et Ukraina territooriumi suunas tulistamine võib tekitada kaassõdija staatuse riski, mis tähendaks, et Rumeeniat võidakse käsitleda sõja osapoolena Venemaa vastu (Adevărul). Kindralite hinnangul halvavad rahuaja jõukasutusreeglid operatiivset tegutsemist. Samal ajal kui Läti impordib Ukraina kiirust, ootab Rumeenia endiselt ajutist NATO varustust, mida ta küsis juba kuid tagasi.

Droonimüüril puudub ühine joonis

Euroopa liidrid on toetanud „droonimüüri” ideed, mis peaks idapiiril droone avastama ja alla võtma (Euronews). Sõna kõlab terviklikult, tegelik pilt on killustunud: Balti riigid ehitavad Ukrainaga kahepoolseid kanaleid, Poola lisab kihte oma riiklikule programmile, Soome korraldab NATO katseõppusi ja Rumeenia küsib liitlastelt erakorralist katet. Ühist juhtimist ei paista.

Lünk on juba nähtav. Kui droon sisenes juuni alguses Läti õhuruumi, tulistas selle alla NATO Balti õhuturbemissioonil olnud Prantsuse hävitaja. Tuleavamise otsuse tegi NATO juhtimisahel (Global Banking & Finance Review/Reuters). Ukraina tarnitud tuvastussüsteemid annaksid sellele ahelale sisendi, mitte ei asendaks seda. Lahtine on insenertehniline ja juhtimisküsimus: kas need süsteemid liituvad olemasoleva käsuliiniga või tekib selle kõrvale teine kiht.

Allkirjastatud leppe teksti ei ole avaldatud. Mida Läti täpselt saab ja kes annab loa signaali segamiseks siis, kui Ukraina sensorid kontakti tuvastavad, jääb salastatud hangete sisse ja parlamendi otsese kontrolli alt välja.

Ukraina sõda on näidanud madala õhuruumi kaitselünka Läänemerest Musta mereni. Kiievi lahinguväljal põhinev õppetsükkel liigub Euroopa hankegraafikutest kiiremini ning piiririigid improviseerivad selle järgi. Vastuseta on, kas kiirus ilma lõimimiseta annab toimiva kaitsekilbi või üksikute tükkide kogumi, mis näeb ühtne välja ainult kaardil.