Märkamatuks jäänud droon plahvatas Läti järves

23. mai hommikul sisenes Valgevenest Läti õhuruumi lõhkeainega mehitamata õhusõiduk. See lendas umbes 20 kilomeetrit NATO territooriumi kohal, ilma et ükski sõjaline sensor oleks häiret andnud, ja kukkus Ida-Lätis Drīdzise järve. Kokkupuutel veega droon plahvatas. Keegi viga ei saanud. Läti relvajõud teatasid uudisteagentuurile LETA, et nende sensorid drooni ei tuvastanud. Plahvatusest andsid politseile teada kohalikud elanikud. Mobiilivõrgu kaudu automaatset ohuteadet ei saadetud.

Kuu aega õhuruumi rikkumisi

Drīdzise järve juhtum lõpetab kuu, mil relvastatud droonid on korduvalt Balti riikide õhuruumi tunginud. 7. mail tabas droon Lätis Rēzekne naftabaasi, mis viis kaitseministri tagasiastumiseni ja lõpuks valitsuse lagunemiseni. Lätit juhib praegu ajutine valitsus ning uut koalitsiooni pole näha. 17. mail sisenes droon Leedu õhuruumi ja selle märkasid tsiviilisikud, mitte sõjaväeradar. Soome sulges 15. mail lühikeseks ajaks lõunapoolse õhuruumi pärast teadet lähenevast relvastatud droonist.

Üks tõrje õnnestus. 19. mail jälgis Eesti radar idast lähenevat drooni. NATO saatis Leedus paiknevast baasist õhku Rumeenia F-16 hävitajad ning üks õhk-õhk tüüpi rakett tulistas drooni alla Eesti põllu kohal. Kolm riiki koordineerisid tegevust 70 minutiga. Vahe oli lihtne: Eesti sensorid nägid drooni. Lätis ja Leedus seda ei juhtunud.

Süsteem pommitajate, mitte droonide vastu

NATO hoiab Balti riikides rotatsiooni korras hävitajaid õhuturbemissiooni raames. Rahuaja ülesanne on tuvastada ja saata õhusõidukeid, mis satuvad liitlaste õhuruumi. Süsteem loodi olukorraks, kus Venemaa pommitajad testivad Põhjala kaitset, mitte väikeste droonide jaoks, mis lendavad kõrgustel, kus tavaradar neid sageli ei näe.

21. mail kutsusid kolme Balti riigi presidendid NATO-t muutma õhuturbemissiooni õhukaitsemissiooniks. See annaks püsiva õiguse ohte alla tulistada, ilma et iga juhtumi puhul peaks ootama eraldi poliitilist luba. Muudatus vajab kõigi 32 NATO liitlase nõusolekut ning otsust pole tehtud. Peasekretär Mark Rutte on raamistanud juulis Ankaras toimuva tippkohtumise droonikaitse ülevaatusena, mitte mandaadi muutmisena.

Riigid liiguvad ise kiiremini. Poola peaminister Donald Tusk on hoiatanud, et provokatsioonide oht NATO idatiival „muutub faktiks”, ning Varssavi rajab piirile oma droonitõrjekilpi. Leedu on alustanud Saabi Giraffe 1X madallennuradarite paigaldamist, et katta 30–300 meetri kõrgusvöönd, kus need droonid lendavad. Süsteemi lõimimine võtab siiski kuid. Ühine vastus jääb riikide omast maha.

Miljardid rakettidele, sendid hoiatustele

Sõjalise ja tsiviilse valmisoleku vahe on sama nähtav rahastuses. Läti peab EL-iga läbirääkimisi mitme miljardi euro suuruse kaitsealaenu üle, et osta sõjatehnikat. Tsiviilpoolel nõuab EL-i telekommunikatsioonireeglistik, et kõik liikmesriigid looksid mobiilse avaliku hoiatussüsteemi 2022. aasta juuniks. 2025. aasta keskpaigaks ei olnud seitse riiki seda veel teinud, nende seas Läti ja Soome. Euroopa Komisjon ei ole neist ühegi suhtes rikkumismenetlust alustanud.

Läti saatis oma esimese kärjeteavituse testisõnumi 2025. aasta juulis, ilmateateks. Süsteem on endiselt osaliselt kasutusele võetud. Kui droon Drīdzise järve kukkus, ei jõudnud elanike telefonidesse automaatset hoiatust. Nad kuulsid plahvatust ja helistasid ise politseisse.

Läti valitsus kukkus Rēzekne rünnaku järel. Kolm nädalat hiljem lendas järjekordne relvastatud droon üle piiri nii, et ajutise valitsuse käsutuses olevad süsteemid seda ei märganud.