UniCredit ületas Commerzbankis 30% piiri

Andrea Orcel ehitas positsiooni 18 kuud. 2. juunil jõudis UniCredit üle piiri: osalus Commerzbankis tõusis üle 30%, mis Saksa ülevõtmisõiguse järgi sunnib tegema kohustusliku pakkumise kõigile ülejäänud aktsionäridele (Bloomberg). Kui lisada rahas arveldatavad tuletisinstrumendid, mis peegeldavad Commerzbanki aktsia hinda ilma hääleõigust üle andmata, ületab UniCrediti majanduslik kokkupuude 50% (MarketScreener). Sellest on saanud EL-i ajaloo suurim vaenulik piiriülene panga ülevõtmiskatse.

Kuidas positsioon kokku pandi

Ülevõtmine ehitati kolmes kihis, nii et regulatiivseid piirmäärasid võimalikult kaua vältida. Esimene kiht oli 26,77% tavalistes aktsiates. Teine kiht oli 3,22% kogutootluse vahetuslepingutes Nomura, Citibanki ja BNP Paribase kaudu. Need tuletisinstrumendid võimaldavad nõuda tegelikke aktsiaid. Koos viisid need kaks kihti UniCrediti üle 30% käivituspiiri. Kolmas kiht, 13,19% rahas arveldatavates tuletisinstrumentides, hääleõigust ei anna ja jääb Saksa omandipiiri arvestusest välja (MarketScreener).

UniCrediti vahetussuhe 0,485 aktsiat hindab iga Commerzbanki aktsia umbes 34,56 eurole. Commerzbanki aktsia kaupleb 37,90 euro juures (Ad-hoc-News). Kuu möödudes oli pakkumisse toodud vaid 1,1% aktsiatest. Investorid arvestavad, et Orcel peab hinda tõstma.

Kolm valitsust otsivad pidurit, kuid keegi ei saa tehingut peatada

Kantsler Friedrich Merz nimetas lähenemist „vaenulikuks ja agressiivseks”. Valitsuse pressiesindaja sõnul oli see „täiesti sobimatu ja ebaõiglane”. Saksamaa välisinvesteeringute kontrolli seadust ei ole aga kunagi panga vastu kasutatud. Konkurentsiasutus ei saa tehingut blokeerida. Saksa finantsjärelevalve BaFin võib piirata Orceli suhtlust aktsionäridega, kuid mitte tehingut ennast.

Närvilisus ei piirdu Berliiniga. Prantsusmaa võttis aprillis vastu Ordonnance 2026-255, mis annab pangajärelevalvele eelneva heakskiidu õiguse omandamiste puhul, mis ületavad 15% panga põhireservidest (A&O Shearman). Pariisil on põhjust muretseda: edukas vaenulik rünnak euroala pangale loob pretsedendi, mis võib hiljem tabada Prantsuse panku. Poola võttis 26. mail vastu paralleelse seaduse, laiendades regulaatori õigusi pankade omandimuutuste üle (Poola valitsus). Mõlemad valitsused viitavad õigusliku alusena CRD VI-le, EL-i direktiivile, mis kehtestab pankade järelevalve ühised reeglid. Kolm riiki, kolm seadust, sama ajastus.

Kes maksab mõlemal juhul

Commerzbanki juht Bettina Orlopp käivitas programmi „Momentum 2030”, mille eesmärk on kasvatada kümnendi lõpuks tulu 16,8 mld euroni ja kahekordistada omakapitali tootlus ehk kasum, mida pank teenib aktsionäride rahaga (Manager Magazin). Plaan sisaldab 3000 töökoha kaotamist, mille kulu on 450 mln eurot. Loogika on vastuoluline: kulusid kärbitakse, et tõsta aktsiahinda ja teha ülevõtmine kallimaks.

Ühinemise korral oleks löök suurem. Töötajate esindajate hinnangul satub Commerzbankis ja selle tütarettevõtetes ohtu 7000 kuni 15 000 töökohta (n-tv). Ametiühing Verdi toetab iseseisvuse säilitamist, sest teine variant tähendaks suuremat kahju.

Tehingul on ka vähem nähtav auhind. Commerzbankile kuulub 69% mBankist, Poola suuruselt viiendast pangast (Bankier.pl). Commerzbanki ost annaks mBanki Itaalia omandusse tagaukse kaudu. Orcel on avalikult nimetanud UniCrediti 2017. aasta Bank Pekao müüki Poolas „strateegiliseks veaks”. See tehing parandaks selle vea.

EKP, mis teeb euroala pankade üle järelevalvet, on ainus suur institutsioon, mis toetab ülevõtmist avalikult. Asepresident Luis de Guindos ütles, et Saksamaa vastuseis „õõnestab ühisturgu”. President Christine Lagarde on toetanud piiriüleseid ühinemisi, sest Euroopa pangad peavad tema sõnul suutma maailmas konkureerida. EKP teeb aga pankade üle järelevalvet. Valitsusi ta käsutada ei saa.

Pakkumise vastuvõtmise aken sulgub 3. juulil. Täielikku regulatiivset heakskiitu ei oodata enne 2027. aasta keskpaika. Vahepealne aeg näitab, kas Euroopa pangandusliit toimib institutsioonina või on see reeglistik, mida valitsused suure surve korral eiravad.