Valimatud maksukärped neelavad 72% energiaabist

Euroopa valitsused on lubanud 2026. aastal energiakriisi leevendamiseks 11 mld eurot. Sellest rahast üle 72% läheb sihitamata meetmetesse (Bruegel). Üldised käibemaksukärped ja kütuseaktsiisi vähendused langetavad hinda kõigile, sõltumata sissetulekust. 23. mail Nikosias kohtunud euroala rahandusministrid nõudsid, et abi oleks „sihitud ja ajutine” (Cyprus Mail). Seni tehtud kulutused liiguvad vastupidises suunas.

Ühtlane maksukärbe aitab rohkem jõukamaid

Hormuzi väina sulgemine veebruari lõpus võttis maailmaturult umbes 10,5 mln barrelit naftat päevas. Brenti toornafta hind tõusis aprillis 138 dollarini barreli eest ja on nüüd püsinud 110 dollari lähedal (EIA, Fortune). Euroopa gaasihinnad hüppasid mõne nädalaga 56% (ECCO).

Valitsused valisid kiireima hoova. Hispaania langetas kütuse käibemaksu 21 protsendilt 10 protsendile. Saksamaa vähendas kütuse energiamaksu 14 sendi võrra liitri kohta, mis maksab föderaaleelarvele kahe kuuga 1,6 mld eurot (Bundesregierung). Saksamaa ifo instituut ja konkurentsiamet Monopolkommission kinnitasid, et kärbe jõudis tarbijani: tanklahinnad langesid kogu summa ulatuses. Itaalia vähendas kütuseaktsiise.

Jaotusprobleem on lihtne. Ühtlane maksukärbe jätab rohkem raha neile leibkondadele, kes tarbivad rohkem energiat: suuremad kodud, pikemad töölesõidud, mitu autot. IMF on leidnud, et üldised hinnatoetused on regressiivsed, ehk annavad suurema kasu jõukamatele leibkondadele kui vaesematele (IMF). ETUI analüüsi järgi said paljud abi mittevajavad leibkonnad heldeid toetusi, samal ajal kui väikese sissetulekuga pered ei suutnud lisakulusid endiselt katta (ETUI).

Sihitud lahendused on olemas, kuid neid kasutatakse vähe. Kreeka Fuel Pass maksab alla 35 000 euro teenivatele leibkondadele 25–60 eurot kuus (Ethnos). Prantsusmaa kahekordistas tööandja kütusepreemia ülempiiri 600 euroni aastas; tegemist on maksuvaba maksega, mida ettevõtted võivad töötajatele pakkuda, kuid kasutamine on vabatahtlik (Le Figaro). Kogu EL-is on vaid neli riiki kehtestanud meetmeid, mis jõuavad otse haavatavate leibkondadeni (Bruegel).

Kallid toetused, tühjad eelarved

Laia ulatusega maksukärped satuvad kokku niigi pinges riigirahandusega. Saksamaa puudujääk on 3,7–4,25% SKP-st (INSM). Prantsusmaal on näitaja 5,1% (IMF). Euroala riikide arv, mille suhtes kehtib ülemäärase puudujäägi menetlus, kasvab tänavu eeldatavasti kümnelt 13-ni; see on EL-i ametlik protsess, millega survestatakse riike viima eelarvepuudujääk alla 3% SKP-st (Cyprus Mail).

Itaalia peaminister Giorgia Meloni soovis jätta energiakulutused puudujäägi arvutusest välja samal viisil, nagu kaitsekulutustele on juba tehtud erand. Ükski teine liikmesriik ei toetanud ettepanekut avalikult (Euronews). Plaan ei liikunud edasi, kuid näitas poliitilist pinget: valitsustel on lihtsam vaielda arvestusreeglite kui toetusmeetmete ülesehituse üle.

Üheksa päeva juunis

Hispaania elektri- ja gaasikäibemaksu kärped lõpevad 1. juunil. Oodatav hinnatõus on vastavalt 9,9% ja 11,7% (Spain in English). Itaalia kütusemaksu kärbe lõpeb 6. juunil. 11. juunil otsustab intressimäärade üle EKP, mis määrab rahapoliitika 20 riigi euroalal, ning investorid ootavad tõusu (CNBC). Saksamaa kärbe kehtib 30. juunini.

EKP ei saa intressitõusuga naftat juurde tekitada, kuid euroala 3% inflatsioon 2% eesmärgi kõrval teeb paigalpüsimise keeruliseks (ECB). Kui toetused lõpevad ja laenuraha kallineb samal ajal, maksavad väiksema sissetulekuga leibkonnad rohkem nii koduse energia kui ka pangalaenu eest. Eurorühm leppis Nikosias kokku põhimõtetes, kuid ei loonud mehhanismi toetustest väljumise koordineerimiseks. Iga riik otsustab ise, millal toetus tagasi võtta. Esimene tähtaeg saabub üheksa päeva pärast.