USA kehtestas ICC-le sanktsioonid, maksed jätkuvad

Washington kandis 9. oktoobril Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tervikuna sanktsiooninimekirja. Otsus külmutab kohtu vara USA-s ja ameeriklaste valduses (OFAC, Rahvusvaheline Kriminaalkohus). Ajutine USA üldluba võimaldab kohtul teha tavapäraseid USAga seotud makseid kuni 7. aprillini 2027 (OFACi üldluba 13). Loa pikendamise otsustab Washington. Kohtu Euroopa toetajad on avaldanud toetust, kuid pole avalikult öelnud, kes haldaks kohtu raha, kui luba aegub.

USA oli juba kehtestanud sanktsioonid üksikutele kohtunikele ja prokuröridele. Eelmisel kuul kirjutasime, et ettevalmistamisel on sanktsioonid kohtule endale (To Brief).

USA välisminister Marco Rubio sõnul püütakse sanktsioonidega takistada kohtul tegutsemast ameeriklaste vastu ja piirata selle ressursse (USA välisministeerium). USA ei ole kohtule aluse pannud Rooma statuudiga ühinenud. Washington ei tunnusta kohtu pädevust riikide kodanike üle, kui nende riigid pole lepinguga ühinenud; nende seas on USA ja Iisrael.

Kohus lähtub oma pädevuses territooriumist. Rooma statuut lubab uurida liikmesriigi territooriumil toime pandud kuritegusid, sõltumata sellest, kes need toime pani. Kohus nimetab sanktsioone rünnakuks õigusriigi põhimõtete vastu ja kinnitab, et jätkab kõigi juhtumite menetlemist (Rahvusvaheline Kriminaalkohus).

Mida kuuekuuline üldluba katab

Sanktsiooninimekirja kandmise päeval andis USA rahandusministeeriumi sanktsioone haldav amet OFAC välja neli üldluba ehk üldist erandit keelust (OFAC). Need kehtivad ainult USAga seotud tehingutele: kui osaline on ameeriklane või USA ettevõte või kui raha liigub läbi USA.

Kõige laiem, üldluba 13, hõlmab kohtu igapäevaseks tööks vajalikke makseid. Selle alusel võib tasuda liikmesriikide osamakseid, palku, ravikindlustust ja ruumiüüri kuni 7. aprillini 2027 (OFACi üldluba 13).

Pärast seda kuupäeva ei kehti neile maksetele enam erand, kui Washington luba ei pikenda. USA välisministeeriumi teabelehes, mille Forth avaldas, kirjeldatakse seda aega võimalusena, et kohtu liikmesriigid lahendavad USA mured diplomaatiliste kõnelustega (USA välisministeeriumi teabeleht Forthi vahendusel). Keelu ja tähtaja kehtestas USA ning Washington saab otsustada, kas tähtaega muuta.

Miks luba ei taga teenusepakkuja püsimist

Luba muudab teenuse osutamise seaduslikuks, kuid ei kohusta teenusepakkujat jätkama. USA tütarettevõtete, USA vara või korrespondentpankadega seotud pangad, kindlustusandjad ja tarkvarafirmad võivad otsustada, et sanktsioonirisk on liiga suur. Korrespondentpangad on partnerpangad, mis töötlevad piiriüleseid makseid.

Kohus on juba kaotanud ühe teenusepakkuja. Prantsuse kindlustusfirma AXA ravikindlustusleping lõppes 1. oktoobril poolte kokkuleppel, sest mõlemad kartsid sanktsioonide laienemist (Reuters). AXA lahkus enne, kui sanktsioonid laienesid kogu kohtule.

Reuters kirjutas ka, et kohus on leidnud alternatiivsed pangandus- ja kindlustuslahendused (Reuters). Uute sanktsioonide mõju pole nende peal veel proovitud ning pole teada, kui püsivaks lahendused osutuvad.

Euroopa toetus ja blokeerimismääruse piirid

Kaheksa valitsust, nende seas Euroopa-välistest riikidest Kanada ja Jaapan, mõistsid sanktsioonid 9. oktoobril hukka (ühisavaldus). Avalduses ei nimetatud panka, garantiid ega kindlustusandjat, kes kohtu teenindamise enda peale võtaks.

Kohus asub Madalmaades. Peaminister Rob Jetten nimetas kuuekuulist tähtaega vajalikuks ajaks dialoogiks ning lubas arutada liitlastega vastumeetmeid (Madalmaade valitsus). Ta ei nimetanud panka, mis oleks valmis kohtu makseid töötlema.

Belgia tahab enamat. Välisminister Maxime Prévot palub EL-il kaitsta Euroopa ettevõtteid blokeerimismääruse abil ning lisas kohtu 12. oktoobri EL-i välisministrite kohtumise päevakorda (Belgia välisministeerium).

Välisministrid saavad ettepanekut toetada, kuid otsuse teeb Euroopa Komisjon. Blokeerimismäärus keelab EL-i ettevõtetel täita selles loetletud välisriikide sanktsioone. Praegu on nimekirjas USA sanktsioonid Kuuba ja Iraani vastu. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu kehtestatud sanktsioonid saab sinna lisada ainult Euroopa Komisjon (EUR-Lex).

Isegi kui komisjon sanktsioonid nimekirja lisab, jääb määruse kaitse piiratuks. See ei kaitse ettevõtte USA-s asuvat vara ega saa sundida panka kohut kliendiks võtma. AXA juhtum näitab sama piirangut.

Jõuvahekord on USA kasuks. Washington kontrollib kohtu USAga seotud maksete luba ja otsustab, kas see kehtib pärast 7. aprilli. Euroopa valitsused on kohtule avaldanud toetust, kuid avalikes avaldustes pole lubatud tagatist teenusepakkujatele, kelle kanda jääks risk loa aegumisel. Euroopa Komisjon peab nüüd otsustama, kas lisada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu kehtestatud sanktsioonid blokeerimismääruse loetellu. Jaatav otsus jätaks kohtu endiselt sõltuma pankadest ja kindlustajatest, kes on nõus temaga koostööd jätkama.