USA lisatoll tõstab autotollid 35%-ni

Euroopa autod, mis liiguvad Ameerika turule, võivad nüüd sattuda kuni 35% suuruse koondtolli alla. Terase ja alumiiniumi puhul ulatub määr 60%-ni. Trumpi administratsioon tegi 2. juunil ettepaneku kehtestada EL-i ekspordile veel 10% lisatoll, mis lisandub juba kehtivatele tariifidele. Washington süüdistab Euroopat selles, et see ei tõkesta piisavalt sunnitööga seotud kaupu tarneahelates (USTR, CNBC). EL eksportis 2024. aastal USAsse 532 mld € väärtuses kaupu (Bundesregierung). Suur osa sellest kaubavoost jääb nüüd uue lisatasu alla.

Õigusliku aluse vahetus

Tollide kehtestamiseks tuli muuta õiguslikku alust. Veebruaris otsustas USA ülemkohus kohtuasjas Learning Resources v. Trump häältega 6 : 3, et president ei saa tariife kehtestada IEEPA alusel. IEEPA ehk rahvusvaheliste erakorraliste majandusvolituste seadus on mõeldud julgeolekukriisideks, mitte üldiseks kaubanduspoliitikaks (Supreme Court). Kõik IEEPA-le rajatud tollid lõpetati mõne päeva jooksul.

Administratsioon valis seejärel teise seaduse. USA kaubandusesindaja algatas 12. märtsil paragrahvi 301 alusel uurimised 60 riigi suhtes. See kaubandusseaduse säte annab Valge Maja tegevusele selgema kongressi toe. Süüdistus on, et need riigid lubavad tarneahelatesse sunnitööga seotud kaupu. EL-ile määratakse 10% lisatoll; riigid, millel sunnitöö vastast eriseadust ei ole, näiteks Jaapan ja Lõuna-Korea, seisavad silmitsi 12,5% määraga.

Sunnitöö vastane raamistik on poliitiliselt tugev positsioon: keegi ei taha näida ekspluateerimise kaitsjana. Euroopa Parlamendi kaubanduskomisjoni juht Bernd Lange nimetas USA järeldusi siiski „täiesti absurdseks” (NBC News). Ta viitas sellele, et EL võttis sunnitööga valmistatud toodete impordikeelu vastu juba 2024. aastal (Council of the EU). Lange hinnangul otsustati esmalt tollimeede ja seejärel otsiti sellele sobiv õiguslik põhjendus.

Washingtonil on siiski üks sisuline argument. EL-i sunnitöö määrus hakkab kehtima alles 2027. aasta detsembris. USA lähenemine on rangem: Hiina Xinjiangi piirkonnast pärit toodet eeldatakse sunnitööga seotuks, kuni importija tõestab vastupidist. Euroopa mudelis lasub tõendamiskoormus regulaatoritel, mitte ettevõtetel. Euroopa Komisjon nimetas tariife „põhjendamatuks”. Mõlemad pooled räägivad samast eesmärgist, kuid kolmeaastast rakendusviivitust on läbirääkimistel keeruline kaitsta.

Kes maksab kuhjuva tolliarve

Sunnitöö lisatoll ei asenda varasemaid tariife, vaid lisandub neile. Kahju koondub just sinna, kus tollikiht oli juba enne kõrge.

Turnberry kaubanduslepe ehk EL-i ja USA 2025. aasta augusti raamkokkulepe seadis enamiku tariifide määraks 15%. Kui sellele lisada 10%, tõuseb paljude EL-i eksportkaupade baasmäär 25%-ni. Terase ja alumiiniumi puhul, kus paragrahvi 232 alusel kehtivad riikliku julgeoleku tariifid on juba 50%, jõuab kogumäär 60%-ni. Autodel, millele kehtib varasem 25% toll, liigub määr lisatolliga 35% lähedale. Bernstein Researchi arvutuse järgi vähendaks ainuüksi 10 protsendipunkti suurune tõus Saksa autotootjate tänavust ärikasumit 2,6 mld € võrra.

Ravimid, mis moodustavad EL-i suurima ekspordikategooria USAsse ehk 22,5% kogu kaubavahetusest, on selgelt vabastatud. Sama kehtib energia ja lennukiosade kohta. See kaitseb praegu ravimitööstusest sõltuvat Iirimaad, kuid jätab Saksamaa auto- ja masinatööstuse täielikult surve alla.

Saksamaa kaubandus- ja tööstuskoda DIHK teatab, et 59% küsitletud ettevõtetest näeb USA tollide tõttu juba kõrgemaid vastavuskulusid ning 14% vähendab tegevust USA turul. Nendest ettevõtetest, kes USA turule jäävad, kannab 68% kulud kõrgemate hindade kaudu Ameerika ostjatele. Euroopa eksportijad kaotavad osa marginaalist, Ameerika tarbijad maksavad kõrgemat hinda. Täpne jaotus sõltub turujõust, kuid kaks kolmandikku ettevõtetest on oma valiku juba teinud.

Tollid ei ole veel lõplikud. Avalik konsultatsioon kestab 6. juulini. Ravimite erand on suurim muutuja: kui see kaob, kasvab EL-i kokkupuude umbes viiendiku võrra. Paragrahv 301 toetub tugevamale kongressi mandaadile kui IEEPA. Samas ei ole kohus veel hinnanud, kas liitlastele saab kehtestada laiapõhjalisi riigipõhiseid tariife jõustamise ajakava tõttu. Järgmine kohtuvaidlus keerleb tõenäoliselt just selle küsimuse ümber.