USA võib tõkestada Euroopa relvaabi Ukrainale

Financial Timesi andmetel helistasid USA ametnikud 10. ja 11. oktoobril Kiievisse ja Euroopa pealinnadesse, et nõuda Ukrainalt Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise lõpetamist (Financial Times). Lehe allikate sõnul hoiatasid nad, et võivad peatada luureandmete jagamise ja takistada Ukrainale ostetud Ameerika relvade tarnimist. Euroopa riigid maksavad relvade eest, kuid need tulevad USA varudest (NATO). Tarnete peatamist pole kinnitatud. Teatatud hoiatus näitab siiski, kelle käes on nende üle otsustamine.

Financial Timesi allikad on anonüümsust palunud Euroopa ametnikud, kes kas osalesid kõnedes või said neist hiljem ülevaate. Leht ei nimetanud ühtki USA helistajat ega viidanud kirjalikule korraldusele. Reuters ei suutnud teadet kinnitada ning Valge Maja ei vastanud kohe (Reuters).

Kõnedele eelnes vaidlusi tekitanud kohtumine. 9. oktoobril püüdsid Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Miamis ligi kaheksa tundi veenda Ukraina läbirääkijaid naftatöötlemistehaste rünnakuid lõpetama. Ühe Ukraina ametniku sõnul ähvardasid saadikud luureandmete jagamise katkestada, USA ametnik aga eitas otsest ähvardust (Axios). Ukraina delegatsioon lahkus kohtumiselt enne tähtaega (To Brief). Financial Timesi teade lisab survevahendina relvatarned ja laiendab surve Euroopa valitsustele.

Mille eest Euroopa maksab ja mida Washington kontrollib

Relvi tarnitakse PURL-i ehk Prioritised Ukraine Requirements Listi kaudu. NATO Euroopa vägede ülem koostab paketid Ukraina vajaduste ja nende USA varude põhjal, mida on võimalik tarnimiseks eraldada (NATO). Liitlasriigid otsustavad, kas pakettide eest maksta.

Raha on märkimisväärne. 8. oktoobriks olid üle kahe kolmandiku NATO liitlastest, samuti Austraalia ja Uus-Meremaa, lubanud anda kokku üle 6 miljardi dollari (NATO).

Makse ei anna rahastajale tarnija rolli. Varustus tuleb USA ladudest ning jõuab Ukrainasse vaid siis, kui Washington selle välja annab. Nii saab USA pidurdada pakette, mille Euroopa riigid on juba rahastanud, kulutamata ise raha.

Ähvardus ei tähenda veel tarnete katkestamist. NATO teade, et tarned olid käimas, pärineb kõnede-eelsest ajast ega näita, kas need hiljem jätkusid. 11. oktoobriks polnud ükski nimetatud USA, Ukraina ega NATO ametnik avalikult kinnitanud korraldust mõni pakett peatada või luureinfo jagamine lõpetada (Financial Times).

Varasem juhtum, kütuseturg ja Kiievi tingimus

USA on Ukraina toetamise varem peatanud, kuid teisel kujul. 5. märtsil 2025 peatas USA luureandmete jagamise (Washington Post). Pärast 11. märtsil Jeddas peetud kõnelusi taastas USA luureandmete jagamise ja sõjalise abi (AP). Tookord puudutas otsus USA enda abi ja luureinfot, mitte relvi, mille olid ostnud teised riigid.

USA ametnikud pole avalikult selgitanud, miks Venemaa naftatöötlemistehased neile korda lähevad. Ukraina rünnakud on Venemaa kütusetootmist selgelt vähendanud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oli Venemaa bensiinitoodang aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 20% ja diislikütuse toodang ligi 30% väiksem. Kütuseturg oli niigi pingeline (IEA). See kirjeldab turuolukorda, kuid avalikest teadetest ei selgu, et kütusehinnad ajendasid telefonikõnesid.

Trump on teatanud energiataristu ründamise vaherahust, kuid pole selle tingimusi avalikustanud. Ukraina seadis omalt poolt tingimuse.

Zelenskõi ütles 11. oktoobril, et Ukraina hoidub Venemaa energiataristu ründamisest, kui Venemaa teeb sama (Ukraina presidendi kantselei). Kiievi ettepanek eeldab vastastikkust. Kui Ukraina lõpetaks rünnakud üksi, saaksid Venemaa naftatöötlemistehased taastuda, samal ajal kui Venemaa raketirünnakud Ukraina elektrivõrgule jätkuksid.

Ainult Valge Maja ja NATO sõjaline juhtkond saavad kinnitada, kas rahastatud relvapaketid on endiselt teel; kumbki pole teadet avalikult kommenteerinud. Hoiatus on kinnitamata. Euroopa saab Ukraina relvade eest maksta, kuid nende tarnimise üle otsustab Washington.