US Pentagon viib Saksamaalt ja Poolast välja 9,000 sõdurit ja raketitõrje

Pentagoni 2026. aasta mai otsus muudab Euroopa julgeolekuarhitektuuri kõige nähtavamat osa: USA kohalolu. Washington viib Saksamaalt ära 5000 sõdurit, tühistab Poolasse kavandatud 4000-liikmelise soomusbrigaadi rotatsiooni ja loobub plaanist paigutada Euroopasse Tomahawki tiibraketid. Koosmõjus viib see USA vägede taseme tagasi aega enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning jätab võimelünga, mida Euroopa riigid kümnendi lõpuks ise täita ei suuda.

Kahepoolsed pakkumised Washingtonile

Mõne päevaga hakkasid vähemalt viis NATO idatiiva liitlast avalikult pingutama, et lahkuvad USA üksused endale saada. Rumeenia president Nicușor Dan teatas, et riik on valmis vastu võtma „nii palju Ameerika sõdureid kui võimalik”, viidates Musta mere lähedal asuva Mihail Kogălniceanu õhuväebaasi 4 mld € laiendusele (Capital.ro, Antena3).

Pakkumisest olulisem oli selle raamistik. Dan nimetas seda „NATO 3.0-ks”: koormajagamismudeliks, kus iga liitlane panustaks proportsionaalselt 3,5% SKP-st ning lisaks veel 1,5% kohustusena, et põhjendada suuremat USA kohalolu. Rumeenia ei küsi üksnes vägesid. Ta pakub uut valemit, millega neid välja teenida.

Poola, kus paikneb rotatsiooni korras juba umbes 10 000 USA sõdurit, kinnitas avalikult, et midagi ei muutu, kuigi Poola kindralid tunnistasid samal ajal, et brigaadirotatsiooni tühistamine on tegelik. Leedu pakkus ruumi veel 1000 sõdurile. Idatiiva riigid kohtlevad USA sõjalist kohalolu üha enam auhinnana, mille nimel tuleb Washingtoniga kahepoolselt töötada, mitte NATO ühise planeerimise kaudu.

Kaugmaa löögivõime puudujääk

Sõdurite arv jõuab pealkirjadesse, kuid Euroopa sõjalisi planeerijaid häiris rohkem vaiksem otsus. Pentagon tühistas ka Saksamaale kavandatud kaugmaa tuleüksuse, mis pidanuks kasutama Typhoni maismaal asuvaid laskeseadmeid, millelt saab välja lasta üle 1600 km lennukaugusega Tomahawki tiibrakette.

See oli ainus lähiaastate parandus võimelüngale, mis tekkis pärast seda, kui Venemaa paigutas Kaliningradi tuumavõimelised Iskanderi raketid. Saksamaa pikima laskeulatusega maapealne süsteem ulatub 84 kilomeetrini. Euroopa alternatiiv, ELSA konsortsium, mis arendab ühist kaugmaaraketti, ei jõua esmase võimeni enne 2030. aastate keskpaika.

Berliin püüab nüüd osta otse kuni 400 Tomahawki raketti ja Typhoni laskeseadmed ehk süsteemi, mida USA ei soostunud ise Euroopasse paigutama. Prantsusmaa teatas 36 mld € lisakaitsekuludest kuni 2030. aastani, sealhulgas laskemoonatootmise neljakordistamisest ja laiendatud tuumaheidutusest, mida Pariis pakub kaitsekilbina kaheksale Euroopa partnerile.

Õiguslik pidur

Otsus tõi kaasa viimaste kümnendite tõsiseima kongressi vastuseisu presidendi Euroopa-suunalisele julgeolekupoliitikale. 2026. eelarveaasta riigikaitse volitusseaduse ehk Pentagoni kulutusi reguleeriva iga-aastase seaduse paragrahv 1249 seab Euroopas paiknevate USA sõdurite alampiiriks 76 000. Sellest saab allapoole minna vaid siis, kui kaitseminister kinnitab kongressile, et vähendamine teenib riiklikku julgeolekut ja liitlastega on konsulteeritud.

Kumbagi tingimust ei täidetud. Esindajatekoja relvajõudude komitee esimees Mike Rogers hoiatas „valu” eest, kui seaduses sätestatud miinimumi rikutakse. Kongresmen Don Bacon nimetas Poola rotatsiooni tühistamist „laksuks näkku” USA lähimatele liitlastele. Vastuseis tuleb mõlemast parteist, kuid kongress ei saa presidendi vägede ümberpaigutamise korraldust otse vetostada. Tema tööriistad on rahastamispiirangud, samal ajal kui vähendamise ajakava on 6-12 kuud.

Mis jääb alles

NATO ametlik heidutuskiht jääb puutumata. Need on alates 2016. aastast idatiivale paigutatud mitmerahvuselised lahingugrupid, kus teenib 10 232 inimest Euroopa raamriikide juhtimisel. Saksamaa kavandatud 5000-liikmeline brigaad Leedus liigub endiselt 2027. aasta suunas. NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas B9 tippkohtumisel, et USA kohalolu on jätkuvalt „tohutu ja massiivne”.

Hollandi sõjaväeluure hinnangul võib Venemaa olla valmis katsetama NATO idapiiri ühe aasta jooksul pärast sõjategevuse lõppu Ukrainas. Kõrgema riski aken, 2027-2029, langeb täpselt ajale, mil Euroopa asendusvõimed ei ole veel olemas. Euroopa ehitab kiiruga heidutusarhitektuuri, mille ta aastakümneteks USA kanda jättis. Ajakava ei määra Euroopa hanketsüklid, vaid see, kui kiiresti Moskva oma jõu taastab.