USA kavandab sanktsioone ICC-le

Trumpi administratsioon on koostanud sanktsioonikava, mis ei puudutaks üksnes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnikke, vaid kohut ennast, teatasid anonüümsed ametnikud ja Wall Street Journali läbi vaadatud dokumendid (Il Fatto Quotidiano, AP via The Spokesman-Review). Paketti ei ole allkirjastatud ega avaldatud. USA rahandusministeeriumi kehtivas sanktsioonide andmebaasis ei ole kohtule suunatud kannet (OFAC search). Sama teabe kohaselt keelaks kavandatav meede suurema osa kohtuga seotud tehingutest ja annaks kuus kuni seitse kuud USA-ga seotud teenuste lõpetamiseks. Kui see jõustub, peavad Euroopa valitsused vastama küsimusele, mida nad on seni vältinud: kas nad suudavad Washingtoni vastuseisust hoolimata tagada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule pangateenused, tarkvara ja pilveplatvormid?

Mis on juba tehtud

Washington on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnikke juba individuaalselt sanktsioneerinud. Kohtu president Tomoko Akane ja kohtunik Abdoulaye Seye kanti sanktsiooninimekirja 2026. aasta augustis. Nende kontod külmutati, kaardimaksed ebaõnnestusid ning Apple, Amazon ja PayPal piirasid nende ligipääsu (Courthouse News Service, OFAC). Sanktsioonide õiguslik alus on 6. veebruaril 2025 allkirjastatud täidesaatev korraldus 14203, mis lubab rahandusministeeriumil külmutada sellise isiku või üksuse vara, kes tegeleb korralduses määratletud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusega (Federal Register).

Korraldus on piisavalt lai, et hõlmata ka kohut ennast. Kohtu kandmine sanktsiooninimekirja mõjutaks lisaks juba sanktsioneeritud ametnikele ka pangaühendusi, tarkvara, tõendite haldamise süsteeme ja välitööd kõigis 17 aktiivses olukorras Ukrainast Kongo Demokraatliku Vabariigini (ICC).

Kus on haavatavus

Euroopa valitsused on seni vastanud poliitilise toetusega. Saksamaa kinnitas 19. augustil taas oma toetust kohtule (German government). EL-i välisteenistus väljendas „vankumatut toetust“ (EEAS). Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Sloveenia toetasid blokeerimisseaduse kasutuselevõttu. Tegemist on EL-i määrusega, mis keelab Euroopa ettevõtetel järgida kindlaksmääratud välisriikide sanktsioone (EUobserver). Euroopa Komisjon ei ole selleks siiski veel kohustust võtnud.

Ükski neist avaldustest ei lahenda praktilist probleemi. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kasutab teenuseid, mis sõltuvad Ameerika Ühendriikide kontrollitavatest sõlmpunktidest: dollarimaksete arvelduspankadest, kaardivõrkudest, pilveplatvormidest, tarkvaralitsentsidest ja edasikindlustusest. Ka eurodes tehtavad maksed ei välista kokkupuudet USA-ga. Euroopa pangad võivad sõltuda Ameerika korrespondentpankadest, USA varadest või Ameerika päritolu vastavustarkvarast.

Surve on juba nähtav. Hollandi pangad on väidetavalt nõudnud riigilt suuri garantiisid, enne kui nad nõustuvad jätkama kohtuga seotud teenuseid (Journal of International Criminal Justice). Hollandi majutusettevõte ProcoliX keeldus pärast varasemaid sanktsioonimeetmeid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule lisateenuseid osutamast (NRC). Need on Euroopa ettevõtted, kes teevad Euroopa turul otsuseid, kuid kardavad seejuures kaotada ligipääsu Ameerika turule.

Euroopa proovimata vastus

Euroopal on õiguslikud vahendid. Blokeerimisseadus keelaks kindlaksmääratud USA meetme järgimise, kuid alles pärast seda, kui Euroopa Komisjon lisab meetme määruse lisasse (EUR-Lex). Majandusliku sunni vastane õigusakt ehk EL-i määrus, mis lubab välisele majandussurvele vastata kaubandusmeetmetega, eeldaks uurimist ja liikmesriikide valitsuste hääletust nõukogus (European Commission). Tavapärased EL-i vastusanktsioonid vajavad ühehäälsust, mistõttu võib iga liikmesriik need blokeerida.

Kõigi kolme võimaluse põhipiirang on sama: keeld USA sanktsioone järgida ei anna kohtule automaatselt panka, pilvemajutust ega kindlustajat. Euroopa õiguse alusel teenust jätkama sunnitud ettevõte võib samal ajal kaotada ligipääsu USA turule, dollarimaksete arveldusele ja Ameerika tehnoloogiale. Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi 2019. aastal Iraani-kaubanduseks loodud maksekanal töötleski sel põhjusel vaid väheseid tehinguid.

Ühenduse PublicSpaces juhitud koalitsioon palus Hollandi parlamendil koostada ministeeriumideülese kava, mis hõlmaks pangandust, pilveteenuseid, majutust ja teenuste katkematuse tagamist (PublicSpaces). Hollandi 2027. aasta välisministeeriumi eelarves mainitakse rahvusvaheliste institutsioonide kaitsmist, kuid selles ei nimetata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu konkreetseid teenusepakkujaid, rakendumistingimusi ega garantiisid (Tweede Kamer). Kohtu kavandatav aastaeelarve on ligikaudu 194 miljonit € (ICC-ASP-24-10). Need summad on hallatavad. Puudu on järeleproovitud lahendus, mis hoiaks teenusepakkujad kohtu juures ka siis, kui nad riskivad selle eest USA sanktsioonidega.

USA kava on endiselt mustand. Euroopa on lubanud Rahvusvahelist Kriminaalkohut kaitsta, kuid pole näidanud, kuidas hoida kohtu hädavajalikud teenusepakkujad tegevuses. Kavandatav üleminekuaeg annaks ettevalmistusteks võimaluse, kuid valitsused peavad selleks liikuma avaldustelt lepingute, garantiide ja teenuste üleviimise plaanideni.