US soovib Euroopalt 120 miljonit barrelit diislit

USA on nõudnud Prantsusmaalt ja Saksamaalt hädaolukorra diislikütusevarude müüki, ähvardades piirata USA diislikütuse eksporti. Ühe allika sõnul nõudis Washington kogu EL-ilt kuue kuu jooksul 120 miljonit barrelit (Reuters). Varude müük võiks hindu langetada, kuid jätaks Euroopale hilisema tarnehäire puhuks vähem kaitset. Varude müügis ega ekspordikeelus pole kokku lepitud.

Nõudmisega kaasneb ähvardus

Washington põhjendab nõudmist koormuse jagamisega. Rahandusminister Scott Bessent ütles, et USA tegi märtsis koordineeritud varude vabastamisel oma osa ning nüüd peaksid liitlased täitma oma lubadused. Energiaminister Chris Wrighti sõnul aitaks lisadiislikütus enne saagikoristust ja talvist kütteperioodi (Reuters).

Ähvardus pole sama kindel kui nõudmine. Donald Trump on toetanud ajutise ekspordikeelu kaalumist, kuid küsinud ka, kas see tõstaks USA bensiin hindu. Wright on hoiatanud üldise keelu eest (Washington Post). Keeldu kehtestavat korraldust pole antud.

Euroopal on põhjust ähvardust tõsiselt võtta. Augusti andmetel tuli umbes pool EL-i diislikütuse impordist USA-st (Euronews). Nii suure tarnija kadumisel peaksid Euroopa ostjad otsima kütust mujalt ja konkureerima teiste ostjatega.

Võimalikku hinnatõusu näitab mudel, mitte prognoos. Oxford Economicsi mudeli järgi oleks Euroopa diislikütuse hulgihind täieliku ekspordikeelu korral 40–50% kõrgem. Hulgihind on rafineerimistehaste ja kauplejate hind enne kütuse jõudmist tanklasse. Halvima stsenaariumi arvutus aitab selgitada, miks EL-i kaubandusvolinik Maroš Šefčovič hoiatas, et USA piirangud kahjustaksid Euroopa majandust (Euronews).

Kelle käes kütus on

Brüsselil oma diislikütusevaru pole. Iga liikmesriik hoiab hädaolukorra varusid ise: neid haldavad riigiasutused või naftaettevõtted, kellel on kohustus varusid hoida. Iga valitsus otsustab nende kasutuselevõtu oma seaduste alusel (EL-i varude direktiiv). Seepärast survestab USA Pariisi ja Berliini, mitte Euroopa Komisjoni.

Küsitud kogus oleks suur. CGTN-i viidatud Eurostati-põhiste andmete järgi oli EL-i diislikütuse ja gaasiõli hädaolukorra varudes 2025. aasta mais umbes 39 miljonit tonni. CGTN-i arvutuse järgi moodustaks küsitud umbes 16 miljoni tonni vabastamine sellest ligikaudu 41% (CGTN). Need varuandmed on enam kui aasta vanad, seega võib tänane osakaal olla suurem või väiksem.

Berliin suhtub nõudmisse ettevaatlikult. Saksamaa majandusministeeriumi sõnul pole riik saanud Rahvusvaheliselt Energiaagentuurilt (IEA), mis koordineerib naftat importivate riikide varude vabastamist, uut taotlust. Ministeerium hoiatas ka turu häirimise eest (Bloomberg).

Miks kütus tanklas tingimata odavamaks ei muutu

Euroopa Komisjoni hinnangul on probleem hind, mitte tarne. Komisjoni pressiesindaja Anna-Kaisa Itkoneni sõnul ei ole EL-is diislikütuse puudust, vaid „taskukohasuse kriis” (EU Perspectives). Isikliku transpordi kütused olid augustis aasta varasemast 23,8% kallimad; näitaja hõlmab nii bensiini kui ka diislikütust (Eurostat). Veofirmad ja põllumehed tunnevad diislikütuse kallinemist otse, sest kasutavad seda veoautodes ja traktorites.

Varude müük mõjutaks hulgiturgu. Lisakogus võib hulgihinda langetada ka siis, kui valitsused müüvad kütust kehtiva turuhinnaga. Kas veofirma maksab seejärel vähem, sõltub jaemüüjatest: nad võivad hinnalanguse tarbijale edasi anda vaid osaliselt või viivitusega ning jätta vahe oma marginaaliks.

Poola kütuseturu analüütiku Urszula Cieślaki sõnul ei muudaks turuhinnaga müüdud varukütus autojuhtidele kütust automaatselt odavamaks. Turuhinnast odavam müük võib aga kanda saadava kasu vahendajatele (Fakt). Mehhanism on lihtne: riigi kütuse odavalt ostnud kaupleja saab selle turuhinnaga edasi müüa ja hinnavahe endale jätta. Nii jõuab soodustus hulgimüüja kasumisse, mitte põllumeheni.

Varude kasutamisel on ka hind. Iga müüdud barrel ei kaitse enam järgmise tarnehäire eest ning varusid hoidvad asutused või ettevõtted peavad need hiljem uuesti täitma.

IEA liikmed arutavad teemat 2. oktoobril (Bloomberg). Valik on selge: Euroopal palutakse kasutada suurt osa tarnekatkestuste puhuks kogutud varudest hinnaprobleemi leevendamiseks, kuigi pole kindel, kas see tanklahindu langetab. Eesmärk on hoida ära USA ekspordikeeld, millega on ähvardatud, kuid mida pole kehtestatud; ka Washingtoni ametnikud pole selle toetamises kindlad. Kuna varuandmed pärinevad 2025. aasta maist, pole täpne osakaal teada, kuid ainsate saadaolevate andmete järgi oleks tegu Euroopa hädaabivaru ulatusliku kasutamisega.