USA taotleb Gröönimaal suveräänseid baase

USA sõjaväebaasid Euroopas asuvad seni liitlaste territooriumil. Saksamaal, Itaalias ja Portugalis jääb ametlik suveräänsus võõrustajariigile ning vähemalt paberil on neil õigus juurdepääsust keelduda. Gröönimaal taotleb Washington lahendust, mis muudaks suveräänsuse kaotuse ametlikuks ja läheks kaugemale senistest Euroopa kokkulepetest.

18. mail avaldatud teadete järgi peetakse salajasi kolmepoolseid kõnelusi, kus USA tahab kolme asja: nn igavikuklauslit, mis tagaks vägede alalise kohalolu ka pärast Gröönimaa võimalikku iseseisvumist; sisuliselt vetoõigust välisinvesteeringute üle; ning kolme uut baasi, mis määratletaks „suveräänse Ameerika territooriumina" (United24 Media, Times Now). Mõni tund hiljem kohtus Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen Trumpi saadiku Jeff Landryga ja ütles otse: „Gröönimaa rahvas ei ole müügiks" (Copenhagen Post, ABC Nyheter).

Lajese mudeli ametlikuks muutmine

USA ja Taani praegune kaitseleping sõlmiti 1951. aastal ning seda uuendati 2004. aastal. See annab Washingtonile juba praegu laia juurdepääsu. Pituffiki kosmosebaas hõlmab 625 ruutkilomeetrit. Vahe on selles, et USA tegutseb Taani-Gröönimaa territooriumil, mitte Ameerikale kuuluval maal (SOF News).

Suveräänse territooriumi nõue muudaks seda põhimõtet. Euroopas on lähim näide Briti Akrotiri ja Dhekelia Küprosel, mida Ühendkuningriigi ülemkohus on nimetanud „Briti koloonia jäänukiks" (DW). Investeeringuveto oleks sama uus. Washington tahab sõnaõigust Gröönimaa majanduse kontrollimisel ajal, mil Gröönimaa enda seadus strateegiliste sektorite välisinvesteeringute läbivaatamiseks on lükatud 2026. aasta sügisesse. USA taotleb kontrolli raamistiku üle, mida veel ei ole (Arctic Today).

Praegune baasikorraldus on Euroopas niigi pingestumas. Märtsis keelas Itaalia USA pommitajatel kasutada Sigonella baasi Iraani operatsioonideks, viidates parlamendi loa nõudele (Analisi Difesa). Portugalis tunnistasid ministrid, et USA võib kasutada Lajese lennubaasi „vaikivate lubade" alusel, teavitades Lissaboni tagantjärele, mitte küsides ette luba (CNN Portugal). Gröönimaa nõuded muudaksid Portugali mitteametliku praktika ametlikuks ja lisaksid sellele territoriaalse mõõtme.

Kopenhaageni halvatus, Nuuki veto

Taanil pole kaheksa nädalat olnud täie volitusega valitsust. Ajutine valitsus ei saa parlamenti siduda ning Taani põhiseadus nõuab territooriumi loovutamiseks viie kuuendiku suurust häälteenamust (POV International). Moodustada püütakse uut paremtsentristlikku vähemusvalitsust, kuid lahendust veel ei ole (Politiken).

Gröönimaa täidab selle tühimiku omaenda põhiseaduslike vahenditega. 2009. aasta omavalitsusseadus andis Gröönimaale kontrolli oma loodusvarade ja kaubanduspoliitika üle Kopenhaagenist sõltumatult. Selle alusel saab Gröönimaa parlament blokeerida investeerimistehinguid ja maavarade kasutuslubasid. Nielseni paremtsentristlik valitsus ja vasaksotsialistist välisminister Múte B. Egede lükkavad USA nõudmised tagasi. Selline poliitilise spektri ülene üksmeel on Nuuki tugevaim kaart (ABC Nyheter).

Vaikne ost

EL-il ei ole õiguslikku volitust Gröönimaa baasikõnelustesse sekkuda. Gröönimaa lahkus Euroopa Ühendusest 1985. aastal. Euroopa Parlament nimetas USA käitumist „suureks ohuks EL-i strateegilistele huvidele" (Constitutional Discourse), kuid tegelik küsimus on strateegilises kõrvalmõjus, mitte Brüsseli avaldustes.

Prantsusmaa tegutseb üksi. Kaubandusminister Nicolas Forissier käis 15. mail Nuukis ja sõlmis riikliku geoloogiateenistusega BRGM lepingu geoloogilise kaardistamise kohta (Capitol.fr). Saksamaa toetab Taanit sõnades, kuid ei paku oma Arktika-strateegiat (Spiegel). Poola vaikib; kahepoolne suhe Washingtoniga kaalub üles põhjamaise solidaarsuse (Defence24).

Majanduslik võistlus võib olla sisuliselt juba otsustatud. USA kontrolli all olev Critical Metals Corp omab 92,5 % Gröönimaa Tanbreezi leiukohast, mis on suurim arendamata raskete haruldaste muldmetallide allikas väljaspool Hiinat. Osalus saadi EXIM Banki toel, mis tähendab, et USA riikliku toega rahastus lukustas ressursi samal ajal, kui avalikkuse tähelepanu oli sõjalisel vastasseisul (Le Monde, IFRI). EL-i rahastus Arktika kaevandustele on endiselt „suuresti kasutamata". Saadik Landry ütles, et Trump käskis tal „leida nii palju sõpru kui võimalik" (RTE). Majanduspaketti ei ole välja kuulutatud. Kuni suveräänsuskõnelused venivad, kindlustab USA majanduslikku kontrolli ilma, et tal oleks vaja Nuuki nõusolekut.