USA kinnistab Ida-Vahemere energialiitu

Houstonis, kus USA energiapoliitika kohtub turu tegelikkusega, lõid Kreeka, Küpros, Iisrael ja Ameerika Ühendriigid eelmisel nädalal uue asutuse Ida-Vahemere energiastrateegia koordineerimiseks. Mõni päev hiljem liikus USA senati komisjonis edasi eelnõu, mis seoks sama piirkonna Ameerika õiguses strateegilise prioriteediga. Poliitiline raamistik tekib. Küsimus on, kas see suudab ka gaasi liikuma panna.

Püsiv platvorm ja pooleli eelnõu

Ida-Vahemere Energiakeskus (EMEC) avati 12. juunil Rice’i ülikooli Bakeri instituudis pärast USA energiaministri Chris Wrighti kohtumist Kreeka, Küprose ja Iisraeli kolleegidega (Politis, Morningstar). EMEC muudab 3+1 formaadi ehk Kreekat, Küprost ja Iisraeli Washingtoniga siduva senise koostöökorra perioodilistest tippkohtumistest alaliseks platvormiks, mille fookus on teadustööl, investeerimiskontaktidel ja taristu kaitsel (GreekReporter, CNA).

17. juunil arutas senati välissuhete komisjon senaatorite Cory Bookeri ja Dave McCormicki eest veetavat Eastern Mediterranean Gateway Acti (S.4443) eelnõu (Senate Foreign Relations Committee). Kreeka väljaanded, sealhulgas ProtoThema ja News247, kirjeldasid seda senati heakskiiduna, kuid komisjoni läbimine on alles varane etapp. USA seaduseks saab eelnõu alles siis, kui selle on heaks kiitnud mõlemad kongressi kojad ja president on selle allkirjastanud (US Senate).

Mida eelnõu sisuliselt teeks? See kohustaks välisministeeriumi Ida-Vahemere piirkonda prioriseerima ja 3+1 formaati elavdama. Samuti toetaks see IMEC-koridori, India, Lähis-Ida ja Euroopa vahelist kaubateed, mida esitletakse vastukaaluna Hiina taristuinvesteeringutele. Lisaks nõuaks eelnõu regulaarseid ülevaateid kongressile (FDD Action). Avalikke tõendeid ei ole, et see eraldaks ehitusraha, rahastaks torujuhtmeid või tagaks ekspordivõimsuse.

Piirkonna kinnistamine USA strateegilise prioriteedina hoiab selle bürokraatia tähelepanu all ja annab kongressile püsiva järelevalverolli. Energia tegelik kitsaskoht asub aga mujal.

Egiptus: sild, mis tarbib ise

Küprosel on kinnitatud avamere gaasileiud. Küprose allikate hinnangul ulatuvad koondvarud umbes 20 triljoni kuupjalani (Cyprus Mail). Ükski neist väljadest ei ole Euroopaga otse ühendatud. Tee käib läbi Egiptuse, kus asuvad piirkonna ainsad veeldamistehased Idkus ja Damiettas, kokku ligikaudu 16,7 mld kuupmeetri aastase nimivõimsusega (EnterpriseAM).

Kõik suuremad Lääne tootjad Küprose vetes sõltuvad neist Egiptuse tehastest. Chevron ja Shell plaanivad juhtida Aphrodite välja gaasi Port Saidi. Eni ja TotalEnergies tahavad kasutada sama taristut Cronose jaoks. ExxonMobil ja QatarEnergy sõlmisid Egiptusega kokkuleppe Glaucuse ja Pegasuse väljade gaasi töötlemiseks (JPT/SPE). Kitsaskoht on üks ja see on Egiptuses.

Keerukus tuleb sellest, et Egiptus on ise pidanud toime tulema gaasipuudujäägiga ning importima LNG-d siseturul tekkinud lünkade katmiseks (Ahram Online). Kas Küprose mahud jõuavad Euroopa ostjateni või aitavad ennekõike Egiptuse bilanssi stabiliseerida, sõltub lõplikest investeerimisotsustest ja Egiptuse siseturu prioriteediklauslitest. USA eelnõu neid ei lahenda.

Mida Euroopa saab ja mida mitte

Kagu-Euroopa jaoks on diplomaatiline raamistik olemas, kuid poolik. Rumeenia seob oma Musta mere gaasi ja Kreeka-Bulgaaria-Rumeenia vertikaalkoridori ambitsiooniga kujuneda energiakeskuseks (HotNews). Great Sea Interconnector, kavandatav merealune elektrikaabel Küprose ja Kreeka ning hiljem Iisraeli vahel, lõpetaks Küprose eraldatuse EL-i elektrivõrgust. Selle eeldus on siiski EL-i rahastus, mitte Washingtoni otsus (Cyprus Mail). Itaalia ei kuulu 3+1 tuumikusse, kuid on tugevalt seotud ENI tegevuse kaudu Egiptuses ja Küprosel.

EL ise on silmatorkavalt vaikne. Uurimise käigus ei leitud Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu Nõukogu avaldust, mis käsitleks Gateway Acti EL-i energiajulgeoleku vahendina, kuigi projekti sõnavara meenutab Brüsseli enda Global Gateway retoorikat ühenduvusest ja tarneahelate mitmekesistamisest.

Poliitikud müüvad Ida-Vahemerd Euroopa väravana, kuid tegelik värav on Egiptus. Euroopa tegelikud piirajad võivad olla elektrivõrgu rahastus ja LNG majandusloogika, mitte strateegilised deklaratsioonid Washingtonis. EMEC-i eelarve ja tööplaan ei ole avalikud, Gateway Act ei ole veel seadus ning gaasiväljad vajavad endiselt lõplikke investeerimisotsuseid. Poliitiline raamistik liigub kiiremini kui torud, millele see viitab.