USA kärbib NATO pommitajate ja allveelaevade tuge

Pommitajaid poole vähem. Allveelaevad nulli. Hävitajaid kolmandiku võrra vähem. Mai lõpus Brüsselis peetud kinnisel kohtumisel teatas Pentagon NATO liitlastele, et vähendab järsult Euroopa kriisistsenaariumideks lubatud õhu- ja mereväge. Kärbe tabab just neid süsteeme, millel liidu kaitseplaanid tegelikult püsivad. Euroopa liitlased peavad esitama lünkade täitmise ettepanekud juuni alguses toimuval vägede eraldamise konverentsil, kus riigid lubavad ametlikult konkreetseid üksusi kaitseplaanide tarbeks. Poliitiline tähtaeg on NATO Ankara tippkohtumine 7.-8. juulil (Reuters/Der Spiegel, The Deep Dive).

Kärped ei puuduta eeskätt maaväelasi, vaid toetavaid võimeid: tankerlennukeid, elektroonilise sõjapidamise lennukeid, luuredroone ja ründeallveelaevu. Ilma nendeta ei tööta Euroopa lahinguüksused päris sõjas.

Süsteemid, mis panevad muu tööle

NATO jõumudel, milles lepiti kokku 2022. aasta Madridi tippkohtumisel, seob 800 000 sõdurit kolmes valmidusastmes konkreetsete piirkondlike kaitseplaanidega. Need plaanid valmisid 2023. aasta Vilniuse tippkohtumiseks ning katavad Balti piirkonda, Atlandi ookeani ja Vahemerd. Plaanid koostati eeldusel, et USA toetavad võimed on olemas (NATO).

Euroopa lahinguväed ei saa nende süsteemideta toimida. Hävitajad vajavad Baltikumi jõudmiseks tankerlennukeid, lennukid vajavad Venemaa õhutõrje vastu ellujäämiseks elektroonilise sõjapidamise tuge ning mereväegrupid sõltuvad ründeallveelaevadest, mis kaitsevad neid vee all. Just neid kategooriaid Washington vähendab.

Pentagoni ülevaate esitas NATO poliitikajuhtidele kaitseminister Pete Hegsethi vanemnõunik. NATO pressiesindaja tunnistas „liigset sõltuvust USA-st NATO väeplaneerimises” ning viitas võimalusele sõjalisi vastutusi „ümber korraldada” (TRT World/Reuters).

Võimetuse aritmeetika

Euroopal on ligikaudu 60 õhus tankimise lennukit. USA-l on neid 610, suhe on kümme ühele (Aerospace Global News). Euroopal pole ühtegi strateegilist pommitajat. Lähim vaste on Prantsuse Rafale, mis kannab umbes 500 kilomeetri lennuulatusega rakette. B-52 võib anda löögi 8000 miili kauguselt ja püsida operatsioonipiirkonna kohal ligi 20 tundi (ISS Europa).

Kõige murettekitavam lünk võib olla vaenlase õhutõrje mahasurumine, ehk võime hävitada Venemaa õhutõrjesüsteeme nii, et liitlaste lennukid üldse tegutseda saaksid. Belgia kaitseuurija ütles Defence Newsile, et Euroopa õhuväed on selle valdkonna „lihtsalt hüljanud” ja peavad selle nüüd nullist taastama. Kolm küsitletud 16 analüütikust hindas, et ülesehitamine võib võtta üle kümne aasta (Defence News).

Kieli instituudi 2026. aasta mai uuring hindas Euroopa strateegilise autonoomia hinnaks umbes 500 mld € kümne aasta jooksul, ehk 50 mld € aastas ja 0,25% Euroopa SKP-st (Kiel/Defence News). Piirav tegur pole raha, vaid tootmisvõime. Airbus kaalub tankerlennukite tootmise suurendamist, kuid pole seda kinnitanud. NATO vananeva õhuseirelennukite laevastiku asendamiseks pole allkirjastatud lepingut. Esimene Euroopa kaugmaarakett jõuab kasutusse kõige varem 2029. aastal.

Kaks arvestust, üks allianss

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich ütles 19. mail liitlaste kaitseväe juhatajatele, et USA vägede vähendamine „ei mõjuta meie piirkondlike plaanide täidetavust” (NATO). Tema kinnitus puudutas varem teatatud väekärbet, mitte päevi hiljem avalikuks tulnud toetavate võimete vähendamist. Tema enda täpsustus oli kõnekas: USA piirdub „ainult nende kriitiliste võimetega, mida liitlased veel ise pakkuda ei suuda”. Tagasi tõmmatavad võimed ongi just need.

See muster süvendab olemasolevat sõltuvust. Euroopa liitlased ostsid rekordmahus USA relvasüsteeme, sealhulgas F-35 hävitajaid, Patrioti õhutõrjesüsteeme ja HIMARS-i raketiheitjaid. USA välismaiste sõjaliste müükide osakaal Euroopa varustuseelarvetes kasvas 2022-2024 50,7%ni, kolm aastat varem oli see 27,8% (Bruegel). Ostud olid osalt poliitiline kindlustus: osta Ameerika tehnikat ja hoia Ameerika Euroopas sees. Washington vähendab nüüd operatiivseid lubadusi, mida need relvad pidid täiendama, samal ajal kui Euroopa sõltub USA süsteemidest rohkem kui varem. ECFR hoiatab, et Venemaa luurepilt NATO-st kui „haprast ja lõhestunud” alliansist on just see tingimus, mis suurendab valearvestuse riski (ECFR).

Mida Ankara lahendada ei saa

Tippkohtumine saab kinnitada kulueesmärke ja võimelubadusi. See ei tooda tankerlennukeid, ei koolita elektroonilise sõjapidamise meeskondi ega saada orbiidile satelliite. USA ametlikud lubadused pannakse lauale juunis toimuval vägede eraldamise konverentsil; seni jäävad täpsed arvud salastatuks. Ükski liitlaste ametnik pole avalikult öelnud, kas Vilniuse kaitseplaanid on muudetud jõumudeli alusel endiselt täidetavad. Pressikonverentsidel on sellest küsimusest järjekindlalt mööda mindud. Ankara lubaduste ja tehaste tegeliku tarne võime vahele jääb mitu aastat, mis ulatuvad 2030. aastatesse.