USA kaalub Poolale tuumaheidutust

Ameerika tuumarelvade kaart Euroopas püsis aastakümneid peaaegu muutumatuna. Nüüd see stabiilsus mureneb. Defense News kirjutas 2. juunil, et Washington peab konfidentsiaalseid kõnelusi tuumarelva kandevõimega lennukite paigutamiseks Poolasse ja Balti riikidesse. See laiendaks NATO tuumajagamise korraldust seniselt kuuelt riigilt, kus USA tuumarelvad juba paiknevad, alliansi idatiivale. Poola kaitseminister kinnitas kõnelusi. Leedu kaitseminister Robertas Kaunas tunnistas Leedu osalust, kuid jättis detailid salastatusele viidates avaldamata.

Samas vähendab Washington Euroopas tavavägede kohalolu: Trump teatas mais 5000 sõduri väljaviimisest Saksamaalt. Tuumaheidutust pakutakse seega järjest enam maapealsete üksuste asendajana, mitte lisana.

Kaks kaitsevarju samal kaardil

Prantsusmaa ehitab samal geograafilisel alal omaette tuumaheidutuse võrgustikku. President Emmanuel Macroni „dissuasion avancée” ehk ettepoole nihutatud heidutus hõlmab nüüd üheksat Euroopa partnerit, nende seas Poolat, Saksamaad ja kolme Põhjamaad. Mudel näeb ette, et Prantsusmaa võib ajutiselt paigutada partnerite baasidesse Rafale’i hävitajaid, mis suudavad kanda tuumarelvi.

Kaks süsteemi liiguvad eri kanalites. USA tuumajagamine käib NATO tuumaplaneerimise grupi kaudu, kus kõik liikmed peale Prantsusmaa koordineerivad tuumahoiakut. Prantsusmaa ei osale selles grupis alates 1966. aastast, et hoida strateegilist iseseisvust, ning sõlmib kokkuleppeid kahepoolselt väljaspool NATO raamistikku. Pariis on Ameerika võimaliku laienemise kohta vaikinud: Washingtoni kritiseerimine ärritaks Varssavit, kes on Prantsusmaa ettepoole nihutatud heidutuse tähtsaim partner.

Mõlemad pooled väidavad, et süsteemid täiendavad teineteist, kuid nende toimemehhanism on erinev. USA mudelis viivad vastuvõtjariigi piloodid sihtmärgini Ameerika relvad ning nende valitsused osalevad planeerimises. Prantsuse mudelis jääb kasutamisotsus üksnes Prantsuse presidendile. Partnerid saavad õppused ja konsultatsioonid. Relvad ja nende kasutamise õigus jäävad Prantsusmaale.

Põhiseaduslikud seinad, vaikivad parlamendid

Laienemine põrkub õiguslike piirangutega, mida pole peaaegu arutatud. Leedu põhiseadus keelab massihävitusrelvad Leedu territooriumil. Kui parlament püüdis lubada tuumarelvadega laevu Klaipėda sadamasse, vetostas president Gitanas Nausėda otsuse ning Seim jättis veto häältega 95 : 4 jõusse. Põhiseaduse muutmine nõuab kahekolmandikulist enamust, mida praegune koalitsioon ei suuda tagada.

Poola probleem on teistsugune: riigil on kaks konkureerivat täidesaatva võimu keskust. President Nawrockil on Trumpiga otsekanal, mis ei käi kaitseministeeriumi kaudu. Hiljuti blokeeris ta Tusk valitsuse läbiräägitud Briti kaitselepingu ratifitseerimise, väites, et temaga ei konsulteeritud. Washington peab Poolas tegelikult kõnelusi kahe võimukeskusega korraga.

Eestis on Riigikogu arutanud tuumaenergia ohutust, kuid tuumarelvapoliitikat pole sisuliselt puudutatud. Avaliku arvamuse küsitlusi tuumarelvade võimaliku vastuvõtmise kohta ei ole. Saksamaa võõrustab USA pomme Bücheli lennubaasis, kuid Bundestag pole seda korraldust kunagi hääletanud. Euroopas eristub Soome, kes nõuab tuumahoiaku muutmiseks seadusandlikku menetlust.

Enne signaal, siis taristu

Teated kannavad poliitilist kaalu, kuid sõjaline tegelikkus liigub aeglasemalt. Vastuvõtvatesse baasidesse vajalikud spetsiaalsed hoiukambrid nõuavad aastaid ehituseks, sertifitseerimiseks ja lennukitega lõimimiseks. Poola sai mais esimesed kolm F-35 hävitajat, kuid pilootide sertifitseerimine tuumamissioonideks on eraldi mitmeaastane protsess.

Enne relvade liikumist peab NATO otsustama, mida üldse öelda. Alliansi tippkohtumine Ankaras 7.-8. juulil näitab, kas NATO avab ametlikult ukse tuumavõime nihutamiseks itta või jätab selle esialgu poliitiliseks signaaliks.

Laienemine toimuks relvastuskontrolli vaakumis. New START, viimane USA ja Venemaa tuumarelvastust piirav leping, aegus 5. veebruaril. Esimest korda pärast 1972. aastat ei piira kummagi poole arsenali ükski kokkulepe ning täitmist ei kontrolli ükski inspektsioon. Venemaa on laiendanud oma tuumadoktriini Valgevenele ja rajab sinna hoiutaristut. See oleks Venemaa esimene tuumarelvade paigutus väljapoole oma piire pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Euroopa viimase põlvkonna üks olulisemaid julgeolekumuutusi liigub salastatud kanalites ja valitsustevaheliste kokkulepetena. Otsustamata on jäänud poliitiliselt kõige ebamugavam küsimus: miks ei anta sõna inimestele, kes hakkaksid elama nende relvade lähedal?