Usmanovi vaidlus annab EL-ile seitse päeva

EL-i sanktsioonide all olevate Venemaa kodanike nimekirja kehtivus pidi lõppema 15. septembri südaööl. EL-i suursaadikud ei jõudnud hommikusel kohtumisel kokkuleppele, kuid pärastlõunasel istungil leppisid poliitiliselt kokku seitsmepäevases ajapikenduses, mis jätab kõik nimed nimekirja 22. septembrini (Interfax-Ukraine, European Pravda). Ajapikendus ei lahenda vaidluse põhjust. Diplomaatide sõnul keelduvad Prantsusmaa ja Slovakkia tavapärast pikendamist heaks kiitmast, kui nõukogu, kus liikmesriikide valitsused teevad EL-ile siduvaid otsuseid, ei eemalda nimekirjast Venemaa miljardäri Alisher Usmanovit (Politico).

Suursaadikud saavad teksti poliitiliselt heaks kiita, kuid nõukogu peab selle veel ametlikult vastu võtma. Nõukogu kuuekuulist roteeruvat eesistumist pidav Iirimaa vahendas kompromissi, ent ei saa kummagi valitsuse vastuseisu eirata (Council of the EU).

Miks saavad kaks valitsust pikendamise kõigi jaoks blokeerida?

Sanktsioonirežiimi pikendamine nõuab ühehäälsust, mistõttu piisab otsuse blokeerimiseks ühe valitsuse vastuseisust. Slovakkial oli seega juba üksi õiguslik võimalus pikendamine peatada. Prantsusmaa sekkumine ei muutnud häälte aritmeetikat, kuid tegi Slovakkia poliitilise isoleerimise raskemaks: üksiku vastuväite taga seisab nüüd ka suur liikmesriik.

Prantsusmaa nõustus ajutise pikendusega, kuid seab diplomaatide sõnul pikema lahenduse endiselt sõltuvusse Usmanovi nimekirjast eemaldamisest. Prantsuse delegatsioon ütles teistele suursaadikutele: „Meie ees on konkreetne riikliku julgeoleku küsimus ning soovime vastata positiivselt rahvusvahelistele partneritele, kes on härra Usmanoviga seoses meie poole pöördunud,” kuid ei selgitanud asja lähemalt. Ükski Prantsuse ametiisik pole nõudmist avalikult omaks võtnud. Välisministeerium keeldus kommentaarist (Euronews).

Slovakkia tahab nimekirjast eemaldada nii Usmanovi kui ka teise oligarhi Mikhail Fridmani. Samuti on riik vastu ettepanekule pikendada sanktsioonide uuendamise tsüklit kuuelt kuult kaheteistkümnele (Euronews). Slovakkia esitas samasuguse nõudmise märtsis, kuid loobus sellest viimasel hetkel (LRT).

Aserbaidžaani jälg

Kõige konkreetsem seletus seob Prantsusmaa seisukoha Aserbaidžaaniga. EUobserver teatas, et Aserbaidžaan on teinud lobitööd Usmanovi kasuks ja hoiab spionaažisüüdistuse alusel kinni Prantsuse kodanikku Martin Ryanit, kelle tagasisaatmist Prantsusmaa taotleb. Diplomaadid on oletanud, et kõne all võib olla Usmanovi sanktsioonidest vabastamine kinnipeetava vastu. Tegemist on kontrollimata versiooniga: ükski Prantsusmaa, Aserbaidžaani ega EL-i dokument sellist kokkulepet ei kinnita.

EL-i Üldkohus jättis 2024. aasta veebruaris Usmanovi kaebuse rahuldamata ja kinnitas, et teda võib käsitada Venemaa riigile märkimisväärset tulu teenivates sektorites tegutseva juhtiva ettevõtjana (General Court). Kohtuotsus ei kohusta Prantsusmaad Usmanovi nimekirjast eemaldamist taotlema. Pariisi nõudmine on poliitiline ega tulene kohtuotsusest.

Mis juhtub 22. septembril?

Kui tähtajaks kokkulepet ei sünni, sõltuvad tagajärjed sanktsiooni õiguslikust alusest. Välispoliitilisel otsusel põhinev reisikeeld sisaldab kehtivuse lõpptähtaega (Decision 2014/145/CFSP) ja kaotaks seetõttu kehtivuse. Varade külmutamine tugineb eraldi määrusele (Regulation 269/2014), millel samaväärset aegumisklauslit pole ning mis jääb kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatavaks. Reisikeeld lõpeks, kuid varade külmutamise määrus kehtiks seni, kuni nõukogu selle tühistab või kohus sekkub.

Kreeka kasutas sama võtet juulis: riik ei nõustunud EL-i sanktsioonipaketiga enne, kui teised valitsused lubasid erandit Kreekaga seotud laevandusettevõtjatele, kes veavad Venemaa veeldatud maagaasi (Al Jazeera). Mehhanism on sama: ühehäälsuse nõue annab igale valitsusele vetoõiguse, millega saab kitsast riiklikku huvi kaitstes mõjutada kogu EL-i otsust. Kui seni kasutati seda võimalust peamiselt sektoripõhiste erandite saamiseks, siis nüüd puudutab survevahend ka üksikisikute sanktsioonide tavapärast pikendamist.

Seitsmepäevane ajapikendus näitas, et kõik liikmesriigid eelistasid sanktsioonide katkemisele nende jätkumist. Sanktsioonirežiimi stabiilsust see ei taga. Diplomaatide sõnul seob Prantsusmaa nimekirja pikendamise Usmanovi eemaldamisega, kuid ei avalda, milline riikliku julgeoleku huvi on nõudmise taga. 22. septembril peavad samad osalised lahendama sama vaidluse, kuid aega on siis veel vähem.