Usmanovi vaidlus ähvardab EL-i nimekirja aegumist

EL-i sanktsioonialuste venelaste nimekirja kehtivus lõpeb teisipäeval, 15. septembril. Liikmesriikide suursaadikud proovivad seda pärast kolme nurjunud katset esmaspäeval uuesti pikendada. Takistuseks on Prantsusmaa, kes on teadete kohaselt ühinenud Slovakkia nõudmisega kustutada nimekirjast oligarh Ališer Usmanov (Euronews, European Pravda).

Nimekirja pikendamiseks peavad EL-i nõukogus, kus liikmesriikide valitsused otsustavad välispoliitilisi küsimusi, nõustuma kõik riigid. Üks pealinn võib seega otsuse peatada. Vaidlus ühe nime üle annab Prantsusmaale ja Slovakkiale mõjuvõimu kogu nimekirja saatuse üle.

Mida Prantsusmaa ja Slovakkia tahavad

Slovakkia soovib nimekirjast eemaldada kaks oligarhi: Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Samuti on riik vastu sellele, et sanktsioone hakataks senise kuue kuu asemel pikendama korraga 12 kuuks. Euronewsi nelja diplomaadi andmetel pakkus Prantsusmaa kompromissi: Usmanov eemaldatakse, Fridman jääb nimekirja ja Slovakkia annab pikendamisele nõusoleku. Ettepanek tekitas teiste valitsuste seas allikate sõnul „suurt pahameelt“. Prantsusmaa EL-i esinduse pressiesindaja ütles Euronewsile, et Pariis toetab sanktsioonide pikendamist, kuid ei kommenteerinud läbirääkimisi (Euronews). Usmanovi puudutavast nõudmisest teatas eraldi ka RFE/RL-i Euroopa-toimetaja Rikard Jozwiak (Čas).

Suursaadikud ei jõudnud kokkuleppele 9. septembril (Censor.NET) ega uuel katsel 11. septembril (European Pravda). Ükski EL-i nõukogu ametlik dokument ei kinnita Prantsusmaa seisukohta.

Küsimus tõenditest

EL-i nõukogu võib nimekirja pikendamisel sealt isikuid eemaldada ja on seda varemgi teinud (Decision 2025/528, EEAS). Nimekirja jätmisel peab siiski olema kohtus kaitstav õiguslik alus. EL-i Üldkohus, kus saab sanktsioone vaidlustada, jättis Usmanovi nimekirja kandmise 2024. aasta veebruaris jõusse. Kohtu hinnangul oli piisavalt alust pidada teda Moskvale tulu toovates sektorites tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks (EUR-Lex).

Frankfurdi kohus leidis eraldi 2026. aasta juunis, et Saksamaa ametiasutused ei suutnud tõendada Usmanovi omandiõigust või kontrolli superjahi Dilbar üle (taz, Weser-Kurier). Ühe jahi omamine ei olnud aga Usmanovi sanktsiooninimekirja kandmise alus. EL-i kohtu kinnitatud põhjendus tema majandustegevuse kohta kehtib endiselt.

Avaliku teabe põhjal pole Prantsusmaa ega Slovakkia näidanud, et Usmanovi nimekirjas hoidmise õiguslik alus oleks muutunud. Võimalikke kinniste uste taga esitatud tõendeid pole avalikustatud.

Mis kaotab kehtivuse ja mis mitte

EL kehtestab üksikisikutele sanktsioonid kahe õigusaktiga. Kõigepealt võtavad valitsused vastu välispoliitilise otsuse, mis näeb ette reisikeelu ja vara külmutamise. Seejärel muudab määrus vara külmutamise pankadele, ettevõtetele ja liikmesriikide ametiasutustele kohustuslikuks. Otsusel on kehtivustähtaeg, määrusel mitte.

Kui esmaspäeval kokkulepet ei sünni, kaotab reisikeelde ja vara külmutamist lubav otsus kehtivuse. Finantssüsteemis vara külmutamist jõustav määrus jääb aga jõusse. Nii tekib õiguslik vastuolu: jõustamisvahend säilib, kuigi selle välispoliitiline alus kaob (Decision 2014/145, Regulation 269/2014). Kohtud ja nõuete täitmise eest vastutavad üksused pole sellise olukorraga varem kokku puutunud.

Venemaa nafta-, finants- ja tehnoloogiasektorile kehtestatud laiemad sanktsioonid põhinevad teistel õigusaktidel ega ole ohus (Council). Tähtaja möödumine puudutaks üksikisikute nimekirja, mitte kogu Venemaa-vastast sanktsioonisüsteemi.

Ühehäälsuse nõue kaitseb väiksemaid liikmesriike selle eest, et teised neist välispoliitikas üle sõidaksid. Sama reegel võimaldab ühel pealinnal siduda kogu nimekirja ühe isiku kohta esitatud nõudmisega. Prantsusmaal ja Slovakkial on esmaspäevani aega põhjendada Usmanovi eemaldamist õiguslikult, mitte üksnes vajadusega saavutada üksmeel.