V4 koondub Saksamaa kärpekava vastu

Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari pidasid eelmisel nädalal Ungaris Gödöllős üle aastate esimese ametliku riigijuhtide kohtumise. Sellega toodi taas nähtavale Visegrádi nelik ehk V4, piirkondlik formaat, mis lagunes sisuliselt pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kui riikide Moskva-poliitika erisused muutusid lepitamatuks. Need erimeelsused pole kadunud. Neli valitsust panevad need kõrvale, sest EL-i järgmine seitsmeaastane eelarve on vaidlus, kus koordineerimisest on kasu.

Vana kulu, uued arved ja kärpida ei taha keegi

EL-i mitmeaastane finantsraamistik on eelarveplaan, mis määrab seitsmeks aastaks kululaed ja rahastamisvaldkonnad. Järgmine raamistik katab aastaid 2028–2034 ning vajab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu ja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Iga riik saab kokkuleppe kinni hoida.

Eelarvet on aastakümneid kandnud kaks suurt rida: ühtekuuluvuspoliitika, mille kaudu toetatakse vaesemate piirkondade järelejõudmist, ja ühise põllumajanduspoliitika toetused. Mõlemal on tugevad kaitsjad. Samal ajal lisanduvad samasse eelarvesse kaitsekulud, pikaajaline Ukraina toetamine, EL-i laienemise hind ja NextGenerationEU pandeemiavõla tagasimaksed (ECA, Euronews). Kui kogumahtu ei suurendata, peab mõni vana prioriteet ruumi tegema. Ükski valitsus ei taha öelda, milline.

Kärpesurvet veab Saksamaa kantsler Friedrich Merz. Ta on tagasi lükanud ligi kahe triljoni euro suuruse eelarve ja välistanud uue ühise EL-i laenuvõtmise (FAZ, Zeit). Sama joont toetavad Holland, Austria ja Rootsi: kogukulu tuleb piirata ning uut ühisvõlga mitte võtta.

Vastaspool koondub rühma ümber, mida nimetatakse ühtekuuluvuse sõpradeks. Umbes 16–17 riiki, nende seas Itaalia, Hispaania, Portugal ja kõik neli V4 riiki, kirjutasid alla deklaratsioonile, mille järgi ühtekuuluvuspoliitikat ja põllumajandustoetusi ei tohi uute prioriteetide rahastamiseks kärpida (Hispaania välisministeerium, EUNews).

Fraktsioon, mitte tagasitulek

Gödöllő kohtumine sobitub sellesse laiemasse eelarveliitu. Pressikonverentsil nimetasid kõik neli liidrit ühiste prioriteetidena ühtekuuluvuspoliitikat, põllumajandustoetusi, energiahindu ja heitkogustega kauplemise reformi. Samuti lepiti kokku, et enne iga Euroopa Ülemkogu kohtumist taastatakse konsultatsioonid (AP/SFGate, Denník N). Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et V4 tahab olla taas „väga tugev”. Tšehhi peaminister Andrej Babiš rääkis tema hinnangul vastuvõetamatust langusest Tšehhile mõeldud eraldises ning sidus V4 koostöö eesmärgiga saada eelarvest võimalikult palju kasu (ČT24).

Koordineerimine on päris, kuid selle ulatus on piiratud. Neli riiki ei saa ühehäälsuse tingimustes ühist erivetoõigust, mida neil eraldi juba poleks: EL-i toimimise lepingu artikkel 312 annab selle võimu igale liikmesriigile. Nende võit on poliitiline kaal. Distsiplineeritud Kesk-Euroopa rühm muudab ühtekuuluvusraha kärpimise kallimaks ja saab mõjutada kompromissiteksti enne, kui see jõuab lõplikult ülemkogu lauale. Poola peaminister Donald Tusk rõhutas koostööd Itaalia ja teiste V4-väliste riikidega (PAP). Poola ja Tšehhi meedia kirjeldavadki V4 pigem ühtekuuluvuse sõprade sisemise rühmana, mitte eraldi blokina (Business Insider Polska, Aktuálně.cz).

Saksa allikad kinnitavad sama vaadet teiselt poolt. Merz on tunnistanud, et tema kokkuhoiuliin ei ole riigijuhtide seas enamuse seisukoht (n-tv). Berliin käsitleb eelarvevaidlust tavapärase maksjate ja saajate läbirääkimisena, mitte eraldi Visegrádi probleemina.

Täna liitlased, homme konkurendid

Itaalia peaminister Giorgia Meloni kutsus ühtekuuluvuse sõbrad kokku enne juuni Euroopa Ülemkogu, kus riigijuhid määravad EL-i poliitilise suuna. Tema sõnum oli, et ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetused ei pea kinni maksma uusi kuluvaldkondi (Sky TG24). Eelarvevaidluses vajab Rooma Ida-Euroopa hääli kokkuhoidlike riikide kärbete vastu.

Itaalia meedia osutab juba järgmisele ebamugavale etapile. EL-i laienemine ida suunas, eriti Ukraina võimalik liitumine, võib nihutada põllumajandus- ja ühtekuuluvusraha uutele liikmetele ning vähendada praeguste Lõuna-Euroopa saajate osa (Quotidiano Nazionale). Riigid, kes praegu kaitsevad EL-i toetusi kärbete eest, on samal poolel vaid seni, kuni vaidlus käib kogumahu üle. Kui ümbrik on paigas, algab konkurents selle sees.

Gödöllő kohtumiselt ei tulnud avalikku V4 dokumenti konkreetsete eelarvenõuete või punaste joontega (Telex). 2028–2034 finantsraamistiku lõplikke riigipõhiseid jaotustabeleid veel pole, seega on praegused väited võitjate ja kaotajate kohta läbirääkimispositsioonid. Pressikonverents näitas lihtsat osa: kokkulepet, et maksma peaks keegi teine. Tegelik proov tuleb siis, kui komisjon paneb iga riigi nime kõrvale numbri.