Valmet kohandab autotehase Patria soomukitele

Keevitusrakised, värvikambrid ja logistikasüsteem, mis on ehitatud liigutama tuhandeid šassiisid aastas. Valmet Automotive'i tehas Uusikaupunkis Edela-Soomes loodi autode kokkupanekuks. Nüüd hakkab seal valmima soomustatud lahingutehnika. Tehase võimsus peaks ulatuma sadade Patria 6x6 soomukiteni aastas ning iga 100 toodetud sõidukit annab ligikaudu 240 töökohta, kui arvestada ka alltöövõtjaid (Yle, MTV Uutiset). Sundpuhkusel töötajad kutsutakse sügisel tagasi väljaõppele, täismahus tootmine peaks algama 2027. aasta alguses (Suomenmaa).

Uusikaupunki ümberehitus näitab väga konkreetselt küsimust, millega seisab silmitsi kogu Euroopa: kas nõrgenenud tsiviiltööstust saab piisavalt kiiresti kaitsetootmisse suunata, et sellest oleks sõjaliselt ja majanduslikult päriselt kasu?

Ümberehituse taga on tellimusraamat

Uusikaupunki kaitsetööstusse tõmbav nõudlus tuleb CAVS-ist, ühise soomustatud sõiduki süsteemist. See on rahvusvaheline programm, kus mitu riiki ostavad sama ratassoomuki platvormi, selle asemel et igaüks arendaks eraldi sõiduki. Programmis osalevad Soome, Läti, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik ja Norra. Saksamaa sõlmis ainuüksi kuni 876 sõiduki kohta lepingud, mille väärtus ületab 2 mld €; kohalik tootmine peaks käima partnerite FFG ja KNDS kaudu (Patria, Army Recognition). Patria investeerib eraldi 40 mln €, et peaaegu kahekordistada oma Hämeenlinna tehase võimsus 2027. aastaks (Army Recognition).

Julgeolekuohu kasv tõstab kaitse-eelarveid, kuid valitsustel on vaja ettevõtteid, kes suudavad tellimusi ka täita. Ettevõtted otsivad olemasolevaid tehaseid, tööjõudu ja tarnijavõrgustikke, sest nende abil saab tootmist kiiremini kasvatada kui uusi tehaseid nullist ehitades. Autotehas tunneb seeriatootmist, tarnijate koordineerimist, kvaliteedikontrolli ja taktaega ehk sihtrütmi, millega iga üksus tootmisliinilt valmib. Seetõttu on soomukid üks väheseid kaitsetööstuse tooteid, mille puhul tsiviiltööstuse oskused kanduvad suhteliselt otse üle.

EL aitab rahastusega. SAFE ehk Security Action for Europe on 150 mld € suurune EL-i tagatud laenurahastu, mis on hakanud raha jagama. Suurim saaja on Poola 43,7 mld € mahuga (Bloomberg, Brussels Times). Eraldi leppisid Euroopa Parlament ja EL-i Nõukogu kokku kaitsehankemenetluste lihtsustamises, sealhulgas vaikimisi 42 tööpäeva pikkuses tähtajas kaitseprojektide lubadele (European Parliament).

Kes võidab ja kes mitte

Esimesena võidavad kaitsetööstuse peatöövõtjad, kellel on toimivad platvormid ja ligipääs hangetele. Patria saab tootmist kasvatada uut tehast ehitamata. Valmet saab tööstustööd tehasele, mille senist autode nõudlusturg on nõrgestanud. Saksamaal võtab KNDS Görlitzis üle osa endisest Alstomi tehasest soomukimoodulite tootmiseks ja kaasab umbes 400 töötajat (Tagesspiegel). Itaalias viis Leonardo lõpule Iveco Defence Vehiclesi 1,6 mld € suuruse ostu, koondades riigi maismaakaitsetööstust (Leonardo).

Töötajad võidavad valikuliselt. Euroopa suurte kaitsetööstusettevõtete tööpakkumisi oli 2026. aasta aprillis 65% rohkem kui 2021. aastal, eeskätt tarkvara-, inseneri- ja tootmisrollides (Indeed Hiring Lab). See ei tähenda, et iga autotehasest välja jäänud töötaja liigub otse kaitsetööstusse. Rootsi valitsuse analüüs nimetab oskuste nappust kaitsetööstuse kasvu siduvaks piiranguks (Swedish government). Kaitsetootmine lisab nõuded soomusterase keevitusele, ballistilisele sertifitseerimisele, julgeolekukontrollile ja sõjalise konfiguratsiooni haldamisele. Ümberõpe on võimalik, kuid mitte automaatne.

Rahastamisriski kannavad maksumaksjad. SAFE laenud tulevad parematel tingimustel kui enamik riiklikku laenamist, kuid need on ikkagi võlg. Poola opositsioon süüdistab valitsust vanade lepingute refinantseerimises, mitte uue võimsuse loomises (rp.pl). Idatiiva riigid tahavad juba järeltulijaprogrammi, mis pakuks toetusi, mitte uusi laene, sest just kõige rohkem kulutada soovivad riigid on eelarveliselt kõige piiratumad (Euronews). Oxford Economics hoiatab, et tootmisvõimsuse ja riigirahanduse piirangud seavad ümberrelvastumise majanduslikule mõjule lae. Kaitsekulud ei too seega automaatselt laiapõhjalist kasvu (Oxford Economics).

Mudelil on ka selged piirid. Hispaania Dragón 8x8 programm, Indra juhitud konsortsiumi soomukiprojekt, jääb juba maha 2026. aasta tarnegraafikust (Cinco Días). Kui soomukiprogramm võib eesmärkidest maha jääda, ei saa võimsusteateid samastada tarnitud tehnikaga. Itaalia ametiühingute laiem tähelepanek on samuti kainestav: kaitsetootmisse ümberpööramine võib kaitsta osa kvalifitseeritud tööstustöökohti, kuid see ei asenda Euroopa massiautotööstuse struktuurset taandumist (Corriere della Sera).

Uusikaupunki kokkulepe on tegelik ja hästi dokumenteeritud. Valmeti ja Patria lepingu äriline väärtus ei ole aga avalik ning avalikest andmetest ei selgu, milline osa põhineb kindlatel mitmeaastastel lepingutel ja milline oodataval nõudlusel. Allkirjastatud tellimustega tehas saab investeerida ja inimesi palgata. Poliitilistele ootustele rajatud tehas võib muutuda kalliks jõudevõimsuseks kohe, kui eelarved liiguvad mujale. Euroopa kaitsetööstuse pöörde tegelik mõõdik on tarnitud sõidukite arv, mitte väljakuulutatud tootmisvõimsus.