Geeniteraapia aitas kuuel nõrgemat valgust näha

Sisselülitatud kaameraprillidega leidis viis kaheksast ravitud osalejast märkmiku täpsemini ja puudutas seda kindlamalt kui väljalülitatud prillidega (Physics World). Nad kuulusid kümne täiskasvanu hulka, kes olid kaugele arenenud pigmentretiniidi, nägemist järk-järgult kahjustava päriliku haiguse tõttu pimedaks jäänud. Osalejad said optogeneetilist geeniravi uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine (uuringu artikkel). Optogeneetika abil muudetakse geenidega rakud valgusele reageerivaks. Katses suutsid peaaegu pimedad inimesed tavalise eseme üles leida ja selle järele sirutada kindlamalt, kuid ainult siis, kui kaameraprillid olid sisse lülitatud.

Eri ülesanded, eri tulemused

Märkmiku leidmine oli üks mitmest testist ja tulemused erinesid ülesannete kaupa. Neli kaheksast osalejast leidis paremini klambrikarbi ning viis kaheksast hindas täpsemini, kummale poole üks joon kaldus (Physics World). Joone kalde hindamine võib näida abstraktne, kuid kaldjoone eristamine püstisest on kujundite mõistmise üks aluseid.

Iga arv näitab sama inimese tulemusi sisselülitatud ja väljalülitatud prillidega. Seda võib võrrelda uute lugemisprillide proovimisega: esmalt vaatad prillidega, siis ilma ja võrdled, mida näed. Sama osaleja võib teha mitu testi, seega ei saa eri ülesannete tulemusi üheks koguarvuks liita.

Üks uuringus osalenud asutustest, University of Basel, kirjeldab paranemist tagasihoidlikuna (University of Basel). Testid puudutasid lihtsaid esemeid ega näita, kas osalejad suudavad lugeda või nägusid ära tunda.

Kaks eri mõõdupuud

Sageli kajastatud „kuue patsiendi“ arv (Le Monde) käib eraldi näitaja, valgustundlikkuse kohta. Kümnest osalejast muutus valguse suhtes tundlikumaks seitse. Kuuel paranes tundlikkus ligikaudu neli korda või rohkem; uuringu autorid peavad seda kliiniliselt oluliseks muutuseks (uuringu artikkel). Igapäevases mõttes märkasid need kuus pärast ravi valgust, mis oli mitu korda tuhmim kui enne ravi tajutud nõrgim valgus.

Uuringus öeldakse, et „kliiniliselt olulise“ muutuse piir pärines varasematest uuringutest ning seda ei olnud enne katse algust uuringuplaani kirja pandud. See täpsustab meie varasemat kajastust, kus kirjutasime, et piir oli ette määratud (To Brief).

Tuhmima valguse märkamine ja nägemise abil tegutsemine on eri saavutused. Kujutle, et kuuled läbi seina hääli: saad aru, et keegi räägib, kuid vestlusest aru ei saa. Valgustundlikkus näitab, et silm registreerib valguse. Märkmiku leidmine laualt näitab juba, kas inimene saab nägemise abil ülesandega hakkama.

Teisel mõõdupuul on arvud väiksemad. Kaheksast käitumistestid läbinud inimesest paranes nelja tulemus järjekindlalt mitmes testis (University of Basel). Käitumistestides mõõdetakse seda, mida inimene nähtu põhjal teha suudab, mitte ainult seda, kas silm valgust registreerib. Valgustundlikkus paranes rohkematel osalejatel kui tulemus praktilistes ülesannetes.

Kahe mõõdupuu vahe võib pealkirjas kaduma minna. „Kuus pimedat patsienti sai osalise nägemise tagasi“ ja „nelja kaheksast tulemus paranes esemete leidmise testides järjekindlalt“ kirjeldavad sama uuringut, kuid vastavad eri küsimustele. Esimene küsib, kas silm reageerib valgusele. Teine küsib, kas see reaktsioon aitab ülesandega toime tulla.

Osalejate võrdlemine iseendaga

Kõik osalejad said ravi ning uuringus puudus ravimata võrdlusrühm (ClinicalTrials.gov-i uuringukirje). Seega põhinevad tulemused iga inimese võrdlusel iseendaga, sisselülitatud ja väljalülitatud prillidega, mitte ravitud inimeste võrdlusel sarnaste patsientidega, kes ravi ei saanud. Selline ülesehitus näitab, kas prillid aitasid ravitud osalejatel testipäeval ülesannet täita. See ei võimalda eristada ravi mõju muudest erinevustest, mis võivad ilmneda suuremas kontrollrühmaga uuringus.

Selles väikeses uuringus sooritas osa ravitud osalejatest lihtsaid esemete leidmise ülesandeid sisselülitatud prillidega täpsemini ning valgustundlikkus paranes sagedamini kui praktiliste ülesannete tulemus järjekindlalt. Kui järgmine teade nägemise taastamisest ilmub, tasub esmalt vaadata, kumma mõõdupuu põhjal see arv on saadud.