Vučić loobub presidendiametist peaministriks pürgimiseks

Aleksandar Vučić astus pühapäeval, 27. septembril Serbia presidendi ametist tagasi, et juhtida oma erakond 25. oktoobri ennetähtaegsetele parlamendivalimistele ja pürgida peaministriks (Reuters, BTA). Ta loobub ametist, mida juba peab, et kandideerida kohale, mille saab talle anda vaid parlamendi uus enamus. Kuudepikkused protestid viisid Serbia valimiste eelõhtusse; nüüd püüab Vučić kasutada valimisi teena tagasi võimule.

Samm oli kavandatud. Vučić saatis 250-kohalise parlamendi 9. septembril laiali ja kuulutas välja oktoobris toimuvad valimised, täites nii tudengite juhitud protestiliikumise keskse nõudmise (AP). Ouest-France oli valimiste kuupäevast ja kavandatavast tagasiastumisest teatanud juba sama kuu alguses (Ouest-France).

Parlamendi esimees ja Vučići lähedane liitlane Ana Brnabić pidi esmaspäeval presidendikohuseid täitma asuma (BTA). Ametlikku kinnitust üleandmise täpse õigusliku hetke kohta pole veel antud.

Kaks valimist ja kokkupandav enamus

25. oktoobril valivad serblased parlamendi (Reuters). Peaministriks saab inimene, kelle parlament ametisse kinnitab. Vučić naaseb võimule vaid juhul, kui tema valimisnimekiri ja liitlased saavad kokku piisavalt kohti, et moodustada tema ümber enamus.

BBC Serbiani andmeil tuleb presidendivalimised korraldada umbes 90 päeva jooksul (BBC Serbian). Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil tagasiastumine avaldatakse Serbia ametlikus õigusaktide väljaandes (Official Gazette). Seni pole tähtaeg paigas.

Tudengid viivad protesti valimistele

Vučići peamine vastane on kasvanud välja protestidest, mis puhkesid pärast Novi Sadi raudteejaama varikatuse surmaga lõppenud varingut (AP). Serbia valimiskomisjon registreeris nende nimekirja „Tudengite nimekiri – tudengid võidavad” 15. septembril, kui oli kontrollinud 69 099 allkirja (N1).

Nimekirja programm keskendub sellele, kuidas vähendada erakondade kontrolli võimu tasakaalustama mõeldud institutsioonide üle (Danas). Üks näide näitab nende eesmärgi ulatust: tudengid tahavad vabastada meediaregulaatori ja riikliku ringhäälingu valitseva erakonna mõju alt.

Kampaania tingimused pole võrdsed. DW teatel nimetasid valitsusmeelsed meediakanalid tudengite nimekirja „blokaadide nimekirjaks” ja võtsid sihikule selle juhi Ilija Srdanovići. Samas loos vahendatakse Vučići väidet, et tema erakonna toetus on 47–48 protsenti. Selle arvu esitas ta ise, see ei pärine sõltumatust küsitlusest (DW).

Serbia kutsus valimisi vaatlema OSCE valimiste vaatlemise büroo ODIHR-i. OSCE ühendab 57 riiki ning tegeleb Euroopa julgeolekuga. ODIHR avas oma vaatlusmissiooni 16. septembril ja alustas 25. septembril 30 pikaajalise vaatleja lähetamist (OSCE/ODIHR). Nende raport hindab, kas valimised olid ausad. See ei otsusta, kes riiki valitseb.

Miks naaberriigid jälgivad

Serbia valimisi kajastatakse eri pool Euroopat: Prantsusmaa piirkondlikes lehtedes, Saksamaa rahvusvahelises ringhäälingus ja Bulgaaria riigiraadios. Bulgaaria kajastuses tõuseb esile Euroopa jaoks kõige konkreetsem küsimus: energia.

Serbia on EL-i kandidaatriik, kuid ostab endiselt gaasi Venemaalt. Bulgaaria riigiraadio teatel arutas Vučić 26. septembril Vladimir Putiniga gaasitarneid ning loodab, et 30. septembril aeguv Venemaa gaasitarnete lepingu lisa pikendatakse (BNR). Samal ajal jõuab tähtajani ka naftaga seotud luba. NIS-i augusti lõpu teate järgi kehtis Serbia Venemaa kontrolli all oleva naftafirma tegevust võimaldav USA sanktsiooniluba samuti 30. septembrini (NIS). Selle staatuse kohta pole uuemat kinnitust.

Tagasiastumine ei toonud kumbagi tähtaega lähemale. Küll aga langevad Serbia Venemaa-sidemetega seotud energiaotsused nüüd valimiskampaania aega. Järgmise nelja nädala jooksul peab nende üle läbirääkimisi mees, kes on ametlikult kandidaat, mitte riigipea.

Avalikud andmed ei näita, et Serbia oleks Vučići tagasiastumise tõttu kurssi muutnud. Muutunud on viis, kuidas ta võimul püsib. Nüüd sõltub see parlamendivalimistest ja tema suutlikkusest enamus kokku saada. Kampaania ausust pole ODIHR veel hinnanud.