VW Cupra pääseb EL-i tollidest

Volkswageni Hiina tütarettevõttest sai esimene tootja, kelle Hiinast EL-i toodud elektriauto vabastati lisatollist. Tootmist Euroopasse ei toodud. Ettevõte lubas komisjonile, et ei müü autot liiga odavalt. 2026. aasta veebruaris sõlmitud kokkulepe näitab EL-i kaubanduskaitse nõrka kohta: Euroopa tööstuse kaitseks loodud tööriist võib anda Hiina tootjatele paremad tingimused.

Miinimumhinna erand

Alates 2024. aasta oktoobrist kehtivad Hiinas toodetud elektriautodele EL-is tasakaalustavad tollimaksud kuni 45%. Need on lisatollid, millega püütakse tasandada Hiina riiklikest subsiidiumidest saadud eelist. 2026. aasta jaanuaris avas Euroopa Komisjon alternatiivse tee: eksportija võib võtta iga mudeli kohta kohustuse müüa EL-i imporditud auto vähemalt kokkulepitud miinimumhinnaga ning tollimaks kaob (EC Trade Policy). Seni on heaks kiidetud üks kokkulepe, VW Anhui Cupra Tavascani kohta. See vabastab mudeli 20,7% tollimaksust (EC Trade Policy, electrive).

Brüsseli mõttekoda Bruegel toob selle lahenduse puhul välja kolm struktuurset probleemi. Miinimumhind ei langeta ostja hinda, vaid kinnistab selle. Eksportija, kes hinnapõrandaga nõustub, teenib suuremat marginaali, kui avatud konkurents lubaks. Kui Hiina ettevõtted hakkavad tollimaksu maksmise asemel kasutama seda süsteemi, jääb EL-il saamata ligikaudu 2 mld € aastas tollitulu (Bruegel). Suurem ekspordimarginaal vähendab ka stiimulit rajada tehaseid Euroopasse, kuigi just seda poliitika algselt taotles.

Tehased kerkivad sellest hoolimata

Hiina autotootjad ei oota, kuni miinimumhinna kokkulepped tavapraktikaks muutuvad. Nad ehitavad tootmisvõimsust EL-i tollimüüri sisse.

Hiina suuruselt kolmas autotootja Geely, kellele kuulub Volvo, alustas 2026. aasta märtsis müüki viiel Lääne-Euroopa turul (Geely). Uute tehaste asemel kasutab Geely Volvo olemasolevaid EL-i tehaseid, mille tarneahelad vastavad juba kohaliku sisu reeglitele (Automotive World). BYD valis teise tee: ta rajab Ungarisse Szegedisse täiesti uue tehase. SAIC peab kõnelusi 120 000 auto aastase võimsusega MG koosteliini üle Hispaanias Ferrolis (La Tribuna de Automoción). Tollimaksud muutsid Hiinast eksportimise piisavalt kalliks, et tootmine Euroopas tasuks ära. Need kiirendasid nihet, mida pidid tagasi hoidma.

Kes maksab, kes võidab

Euroopa autoostja jaoks on tulemus ebamugav. Hiina elektriautod maksavad ligikaudu 5000–7000 € vähem kui võrreldavad Euroopa mudelid. BYD Atto 3 hind on umbes 37 000–39 000 €, VW ID.4-l ligikaudu 44 000 € (Inside EVs). Hiinas müüvad samad tootjad võrreldavaid mudeleid vähem kui poole Euroopa hinnasildi eest. Tollimaksud ja miinimumhind hoiavad hinnavahe piisavalt väiksena, et Euroopa tootjad püsiksid konkurentsis. Kulu kannab tarbija.

Töötajad, keda tollimaksud peaksid kaitsma, kaotavad samal ajal kiiresti positsiooni. Euroopa autotarneahelas kadus 2024. aastal üle 54 000 töökoha, 2025. aasta alguses teatati veel 22 000 koondamisest (CLEPA). Hispaanias alustasid Renault’ töötajad esimest korda pärast 1970. aastaid streike, kui juhtkond külmutas uute mudelite tootmismääramised, et survestada palgaläbirääkimisi (Cinco Días).

Uued Hiina tehased lubavad asemele töökohti, kuid nende kvaliteedi üle käib vaidlus. BYD Szegedi ehitusplatsil tuvastas China Labor Watch 12-tunnised tööpäevad seitse päeva nädalas ning 11 sunniviisilise töö tunnust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse järgi. Euroopa Parlament esitas aprillis ametliku päringu (CNBC, European Parliament).

Hiina kaubamärkide käes on juba üle 15% Euroopa elektriautode müügist ning nende koguturuosa kahekordistub aasta võrdluses (JATO). EL-i kaubandusvolinik Maroš Šefčovič esitas 19. mail uued tarneahelareeglid: ettevõtted peaksid hankima võtmekomponente vähemalt kolmelt tarnijalt ning ühe tarnija osakaal ei tohiks ületada 30–40% (aktuality.sk). Komisjon hääletab ettepaneku üle 29. mail.

Põhiküsimus on, kas tarneahelate hajutamise reeglid suudavad muuta suunda, mida tollimaksud ei muutnud. Euroopa ehitas hinnamüüri. Hiina tootjad toodavad nüüd mõlemal pool seda.