Valloonia kiitis CETA heaks, Prantsusmaa tõrgub

Belgias prantsuskeelse Valloonia pealinnas Namuris ratifitseeris piirkondlik parlament 18. juunil CETA ehk EL-i ja Kanada kaubandusleppe. Sama, umbes 3,6 miljonit inimest esindav kogu blokeeris leppe 2016. aastal ja muutis korraks kohaliku hääletuse üleilmseks näiteks sellest, kuidas demokraatlik kontroll võib EL-i kaubanduspoliitika seisma panna. Põhiküsimus pole kadunud: Euroopa Komisjon võib aastaid pidada läbirääkimisi ulatusliku kaubandusleppe üle, kuid üks piirkondlik parlament võib kogu protsessi külmutada.

Leping, mis juba toimib

Valloonia jah-sõna ei ava äkki Kanada-suunalist kaubandust. Suurt osa CETA-st kohaldatakse ajutiselt alates 2017. aasta septembrist. Leping puudutab kaupade tollitariife, riigihankeid ehk avaliku sektori lepinguid, kuhu pääsevad ka välispakkujad, teenuseid ja regulatiivset koostööd (EUR-Lex). Ettevõtted on neid reegleid kasutanud peaaegu üheksa aastat. Euroopa Komisjon käsitleb lepet suuresti toimivana.

Seisab investeerimiskohtu süsteem. Tegemist on kavandatud tribunaliga, kus välisinvestorid saaksid lepingu alusel vaidlustada valitsuste otsuseid. Need sätted vajavad iga liikmesriigi eraldi ratifitseerimist, sest CETA on „segakokkulepe“. Osa pädevusest kuulub ainult Brüsselile, näiteks tollitariifide kehtestamine, kuid investeerimisõigus jääb liikmesriikidele. EL-i Kohus kinnitas pädevuste jaotust ja leidis eraldi, et tribunal sobib EL-i õigusega. Õiguslik sobivus pole poliitilist vaidlust lõpetanud.

Kaubanduslik osa töötab. Investorikaitse õiguslik raam ootab endiselt.

Kes võidab, kes vajutab pidurit

Ekspordist sõltuvad majandused näevad kaubanduslepinguid töökohtade kaitsmise vahendina. Hollandi valitsuse avaliku teabe teenistuse Rijksoverheidi andmetel sõltub umbes kolmandik Hollandi tööhõivest ekspordist, mille väärtus oli 2023. aastal 375,9 mlrd €. Hollandis, Iirimaal, Taanis ja Rootsis pole CETA laadne lepe abstraktne diplomaatia, vaid töökohtade kaitse. Saksamaa ifo instituudi hinnangul võib CETA kolmekordistada Saksamaa ekspordi Kanadasse ja suurendada reaalset sissetulekut inimese kohta 0,19% (consulting.de).

Varssavist või Viinist paistab sama leping teisiti. Poolas keskendub vaidlus sellele, kas odavam import surub kodumaised põllumehed surve alla ja kas kaitseklauslid neid tegelikult aitavad (Top Agrar Polska). Austrias ja Itaalias on fookus toidustandarditel ja GMO-del (Attac Austria, Adnkronos). Vaidlus taandub lõpuks sellele, kellel on õigus pidurit tõmmata, kui kohalik põllumajandus löögi saab.

Prantsusmaa on nüüd peamine takistus

Valloonia hääletus ei lõpeta venimist. Prantsusmaa senat lükkas ratifitseerimise 2024. aasta märtsis tagasi, kuigi Prantsusmaa põhiseadusnõukogu pidas lepingut juba 2017. aastal põhiseadusega kooskõlas olevaks. Prantsuse vastuseis keskendub põllumajandusele, toiduohutusreeglitele ja suveräänsusele. Valitsuse selgitusportaali Vie publique järgi kehtib suurem osa CETA-st juba, kuid investeerimissätted vajavad endiselt parlamendi heakskiitu, mida Pariis pole andnud.

Saksamaa ratifitseeris leppe 2022. aastal, kuid alles pärast seda, kui föderaalne põhiseaduskohus nõudis, et ajutine kohaldamine peab jääma tagasipööratavaks. Ka vabakaubandust toetavad valitsused tahtsid väljapääsu.

CETA saaga jätab vastuseta suurema küsimuse: kes võitis üheksa aastat kestnud ajutisest kohaldamisest? Kaubandusmahud kasvasid. Ent kas tollisoodustused aitasid peamiselt suuri eksportijaid või ka väiksemaid ettevõtteid? Tööstuspiirkondi või äärealasid? Sellist tõendusmaterjali on vähe. Pinge jääb alles. EL kavandab kaubanduslepinguid, mis ulatuvad tollitariifidest investeerimisõiguse ja regulatiivsete standarditeni. Mida laiemaks lepingud lähevad, seda kindlamalt nõuavad liikmesriikide parlamendid sõnaõigust. Valloonia hilinenud jah-sõna seda ei muuda. Sama vaidlus tuleb tagasi iga ambitsioonika lepingu juures, mille Brüssel püüab lõpuni viia.