Wallonia lõpetas CETA blokaadi

Belgia prantsuskeelse Valloonia-Brüsseli Föderatsiooni parlament kiitis 24. juunil 2026 heaks CETA, ELi ja Kanada kaubanduslepingu, mille jõustumist ta ligi kümme aastat tagasi pidurdas. Et üks Belgia piirkondlik parlament saab mõjutada lepingut, mis katab suure osa Euroopast ja Kanadast, pole juhuslik erand. Nii töötab ELi lepinguõigus. Juhtum näitab, kuidas majanduslik tegelikkus võib poliitilisest heakskiidust aastaid ees liikuda.

Leping toimib enne lõplikku jõustumist

CETA ehk laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping kaotab tollid peaaegu kõigilt ELi ja Kanada vahelistelt kaupadelt, avab Kanada riigihanked Euroopa ettevõtetele ning vähendab teenuste ja investeeringute tõkkeid (Euroopa Komisjon). Suuremat osa lepingust kohaldatakse ajutiselt alates 2017. aasta septembrist. Ettevõtted kasutavad seda juba praegu. Lepingu ühiskomiteed jätkavad tööd; Kanada kavandas CETA finantsteenuste komitee istungi Brüsselis 23.–24. juuniks 2026.

Puudu on investeerimiskohtu süsteem ehk ICS. See on lepingupõhine tribunal, kus välisinvestor saab nõuda riigilt hüvitist, kui riik rikub CETAga lubatud investeeringukaitset. Sisuliselt loob see piiriülestele ettevõtetele eraldi vaidluskanali, mis seisab tavapärastest riiklikest kohtutest eraldi.

ICS jäeti ajutisest kohaldamisest teadlikult välja, sest selle lepinguosa üle otsustavad liikmesriigid, mitte ainult EL. Süsteemi jõustamiseks peab iga ELi riik lepingu ratifitseerima. Belgias ei tähenda see üht hääletust. Belgia põhiseadus jagab välislepingute sõlmimise pädevuse föderaalriigi, kolme piirkonna ja kolme kogukonna vahel, millel kõigil on oma parlament. CETA on segaleping, sest see puudutab nii ELi kui ka liikmesriikide pädevust. Seetõttu ei saa Belgia seda ratifitseerida ühe föderaalse hääletusega. Nõusoleku peavad andma ka riigisisesed parlamendid.

Kes võidab, kes kaotab

Selline põhiseaduslik mehhanism oleks tehniline detail, kui vastuseisu poleks. Valloonia parlament takistas 2016. aasta oktoobris ELil CETAle isegi alla kirjutada ning toonane lõhe pole kadunud.

Belgia ettevõtlusliit AKT leidis, et ettevõtted on õiguslikku kindlust oodanud aastaid. Madalamad kaubandustõkked aitavad eksportijaid, logistikaettevõtteid ja firmasid, millel on jõudu Kanada riigihangetel konkureerida. Teisel pool on Belgia põllumajandusliit FUGEA, mis kutsus saadikuid CETA tagasi lükkama. Liidu hinnangul tekitavad Kanada veise- ja sealiha tariifikvoodid, ehk vähendatud tolliga lubatud kindlad impordimahud, ebaõiglast survet väikese marginaaliga töötavatele loomakasvatajatele.

Mõlemal poolel on materiaalne huvi. Tollilangetused ja ligipääs riigihangetele annavad kasu ettevõtetele, kes suudavad neid võimalusi kasutada. Täielik investeeringukaitse, mis teeb murelikuks põllumehed ja suveräänsuse kaitsjad, sõltub aga endiselt parlamentidest, mis ei pruugi kunagi ühele joonele jõuda.

Belgia pole ainus kitsaskoht

Sama muster kordub Euroopas eri põhiseaduslikes vormides. Prantsusmaa põhiseadusnõukogu lubas CETA 2017. aastal läbi, kuid Prantsuse senat lükkas ratifitseerimise 2024. aasta märtsis tagasi. Vastuseisu vedasid põllumajanduse ja suveräänsusega seotud argumendid. Hollandis kiitis alamkoda CETA heaks, kuid senat pole protsessi lõpetanud. Iirimaal kaebas Sinn Féini eurosaadik valitsuse kohtusse seaduse pärast, mis pidi ratifitseerimist lihtsustama.

ELi kohus on otsustanud, et ICS sobib ELi õigusega. Õiguslik küsimus sai vastuse. Poliitiline vastuväide jäi alles: välisinvestoritele luuakse õiguskaitse tee, mida kohalikel ettevõtetel ja kodanikel pole.

Ükski avalik ELi register ei kinnita üheselt, mitu liikmesriiki on CETA 2026. aasta juuni seisuga täielikult ratifitseerinud. Prantsuse senati vastuseisule pole selget lahendust. Hollandi ja Iiri protsessid on pooleli. Belgias võivad ka pärast selle nädala hääletust olla vajalikud järgmised parlamentaarsed sammud.

EL saab kaubanduslepinguid läbi rääkida ja nende suuremat osa aastaid ajutiselt kohaldada. Tollid langevad, riigihanked avanevad, teenused liiguvad vabamalt. Kõige vaieldavamad õiguskaitsemehhanismid, mis lubavad välisinvestoritel riiklikest kohtutest mööda minna, sõltuvad aga kümnetest parlamentidest 27 riigis. Ettevõtted kauplevad CETA alusel juba praegu. Kas nad saavad kunagi kogu lepingu, ei saa otsustada ükski parlament üksi.