Wang Yi lõpetab Rootsi diplomaatilise pausi

Hiina välisminister käis Rootsis esimest korda 22 aasta jooksul. Wang Yi 4. juuli visiit Stockholmi oli osa Põhjamaade ringreisist, mis hõlmas 2.–8. juulini Taanit, Rootsit, Soomet ja Norrat (GP, Politiken). Pekingi jaoks oli see katse mõõta, kas kahepoolse diplomaatia ja majandusliku survega saab pehmendada Euroopa skeptilisemate pealinnade hoiakut.

Ajastus polnud juhuslik. EL-i kaubandusvolinik Maroš Šefčovič on nimetanud oktoobrit hetkeks, mil ta ootab Pekingilt kaubandusvaidlustes „käegakatsutavaid tulemusi” (Euronews, SCMP). Wangi ringreis oli Pekingi avakäik enne seda kontrollpunkti.

Miks minna Stockholmi, kui kaubanduspoliitika otsustatakse Brüsselis?

EL-i liikmesriigid ei kehtesta Hiina tariife üksi. Kaubanduspoliitika kuulub EL-i pädevusse, mis tähendab, et Rootsi ei saa omapäi tühistada Brüsseli kehtestatud tollimakse (ELTL artikkel 207). EL on Hiina elektriautodele juba kehtestanud tollimaksud siduva määrusega (rakendusmäärus 2024/2754).

Välis- ja julgeolekupoliitika toimib teisiti. Sanktsioonide ja diplomaatilise joone otsused vajavad nõukogus, kus liikmesriikide valitsused EL-i õigusloomet kujundavad, ühehäälsust. Igal pealinnal on seega vetoõigus. Rootsi ei saa Pekingi jaoks EL-i kaubandusõigust ümber kirjutada. Küll aga saab ta mõjutada, kui suur poliitiline surve on Brüsselil jätkata tariifide ja subsideeritud impordi uurimistega. Seetõttu tasub kahepoolne diplomaatia Pekingile ära.

Põhjamaade avalik sõnum jäi samaks

Võõrustajad olid viisakad, kuid järeleandmatud. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen nimetas enne Wangiga kohtumist avalikult kahte muret: Hiina toetust Venemaa sõjale Ukrainas ja EL-i-Hiina kaubanduse tasakaalutust. Tema sõnul pidi Wang kuulma sama sõnumit igas Põhjamaa peatuses (Politiken). Soome hoidis sama joont, tõstes kõnelustel keskmesse EL-i-Hiina suhted, Venemaa sõja ja Euroopa julgeoleku (Yle).

Rootsi sõnum oli kõige teravam. Välisminister Maria Malmer Stenergard rääkis Ukrainast ja kaubandusest ning rõhutas EL-i ühtsust. Rootsi kommentaatorid ei jätnud visiidi puhul mainimata ka Gui Minhaid, Rootsi kodanikku ja kirjastajat, kes on Hiinas vangis ning kelle juhtum pole lahendust saanud. Expresseni kolumnist Jojje Olsson kirjutas, et suhtluskanalite avamine Pekingiga võib muuta kinnipeetud kodanike saatuse kõrvalteemaks (Expressen). Küsimus on, kas Rootsi hoiab üksikisiku õigused päevakorral ka siis, kui jutt liigub tippkohtumistele ja turulepääsule.

Hiinal on paremaid avausi mujal

Põhjamaade ühine joon püsis. Pekingi tegelik mõjuvõim asub rohkem lõunas ja idas.

Otsustav kõhkleja on Saksamaa. Hiina konkurents tabab Saksamaa tööstuse tuuma: autotööstust, masinatööstust ja keemiat. Saksa meedia kirjeldab seda „Hiina šokina” (Handelsblatt). Berliin toetab üha enam EL-i tariife, kuid surub samal ajal dialoogi, sest täiemahuline kaubanduskonflikt kahjustaks Saksa tööstust sama palju kui Hiina eksportijaid (ZDFheute). Saksa väljaannete järgi on Pekingi sõnum Berliinile, et Saksamaa peaks mängima „aktiivset rolli” Brüsseli suunamisel „ratsionaalsemale” joonele (ZEIT).

Ungari pakub teistsugust võimalust. Budapest on sidunud osa riiklikust tööstusstrateegiast Hiina kapitaliga: BYD esimene Euroopa sõiduautotehas ja CATL-i akutehas Debrecenis on selle strateegia tugisambad (HIPA). Ungari vetoõigus EL-i välispoliitikas annab Budapestile võimaluse blokeerida nõukogu seisukohti Hiina suhtes, kuigi kaubandusõigust ta muuta ei saa.

Leedu näitab riski. Kui Vilnius lubas 2021. aastal Taiwani esinduse avamise, alandas Peking diplomaatilisi suhteid ja kasutas majandussurvet. Euroopa Komisjon viis seejärel Hiina WTO-sse (LRT). See näide tuletab väiksematele EL-i riikidele meelde, et kahepoolne suhtlus, mis näib survele järeleandmisena, võib nõrgestada Euroopa ühise joone usaldusväärsust.

Oktoobri test

Oktoobris selgub, kas Peking pakub ülevõimsuse ja turulepääsu küsimustes piisavalt, et pidurdada Brüsseli kasvavat valmisolekut kasutada tariife, terasekvoote ja tollijärelevalvet (AP, Internazionale/Reuters). Wang Yi Põhjamaade ringreis Euroopa ühisjoont ei murdnud. Pekingil pole seda tingimata vaja. Piisab, kui poliitiline konsensus mõraneb sedavõrd, et kõige karmimad meetmed jäävad kasutamata. Kaubandustööriistad on Brüsseli käes. Nende kasutamise poliitilise hinna määravad aga Saksamaa, Ungari ja teised liikmesriigid.