Soojad jõed kärbivad Prantsuse tuumaenergiat

Kui Garonne’i vesi on tuumareaktori jääksoojuse vastuvõtmiseks liiga soe, tuleb reaktor seisata. Nii juhtus 9. juulil EDF-i Golfechi jaamas Lõuna-Prantsusmaal, kus jõe temperatuur ületas vee-elustiku kaitseks kehtestatud piiri (n-tv). Juulikuise kuumalaine ajal peatus kolm Prantsuse reaktorit ning veel kaheksa töötas vähendatud võimsusel (Carrier Management, EnergyReader). Prantsuse tuumajaamad annavad ligikaudu 69% riigi elektrist (Haya Energy). Kuna Euroopa elektriturud on omavahel ühendatud, võib Prantsusmaal kadunud tootmisvõimsus tõsta hulgihindu Belgiast Itaaliani.

Jaam töötab, jõgi ei jahuta

Tuumajaam toodab elektrit soojuse abil: reaktoris tekkiv soojus muudetakse auruks, aur paneb turbiini tööle ning ülejäänud soojus juhitakse jõkke või jahutussüsteemi. Kui jõgi on juba soe või veetase madal, ei saa jaam jääksoojust ära anda ilma allavoolu ökosüsteemi kahjustamata. Seepärast seavad järelevalveasutused vee temperatuurile piirid. Kui piir saab täis, peab reaktor tootmist vähendama või seiskuma.

Siin ilmneb vahe tuumaenergia turukäsitluse ja füüsilise tegelikkuse vahel. Tuumaenergiat käsitletakse baaskoormusena: suure, stabiilse ja pidevalt töötava tootmisena, mis hoiab hinna madalal. See eeldab aga, et jahutusvesi on olemas ja piisavalt jahe. Reutersi andmetel kärpis kuumalaine Prantsuse tuumatootmist 4,1 GW võrra, mis vastas umbes 7%-le keskpäevasest nõudlusest. Prantsuse elektrieksport langes umbes 10–12 GW tasemelt ligikaudu 3 GW-ni (Reuters/Yahoo). Prantsusmaa juunikuu keskmine börsihind tõusis mais nähtud 52,2 eurolt 66,1 euroni MWh kohta; kuu kõrgeim hind oli 24. juunil 433,4 eurot MWh kohta (Haya Energy).

Kuumalaine ei halvanud Prantsuse tuumaenergiat. EDF-i enda andmetel ulatus 2026. aasta juuni tuumatoodang 27,4 TWh-ni, mida oli 1,2 TWh rohkem kui aasta varem. Esimese poolaasta netoeksport oli 51 TWh, võrreldes 37 TWh-ga aasta varem (EDF, Energie & Management). Probleem oli kitsam: kuumalaine vähendas varu just neil tundidel, mil Prantsusmaa tavaliselt odavat elektrit ekspordib.

Kuidas Prantsuse jõgi Belgia hinda tõstab

Euroopa järgmise päeva elektrioksjonid on omavahel seotud. Tootjad pakuvad elektrit seotud turgudele ning kõrgepingeliinid liigutavad elektrit üle piiride. Iga tunni hinna määrab viimane ja kõige kallim jaam, mida nõudluse katmiseks vaja läheb. Kui odav Prantsuse tuumaenergia turult ära langeb, tuleb oksjonil sagedamini sisse kallim gaasielekter. See kõrgem tasakaaluhind kandub edasi ühendatud turgudele.

Prantsusmaa ja Saksamaa järgmise päeva hinnavahe ulatus 30. juunil 71,50 euroni MWh kohta ning kahanes kuumuse taandudes ligikaudu 18–26 euroni MWh kohta, kirjutas turuülevaate sait lowdown.today. Prantsusmaaga tihedalt ühendatud Belgias registreeriti 24. juunil kell 20:45 veerandtunni hinnaks 1038,25 eurot MWh kohta, teatas energiaandmete väljaanne energynews.biz. See oli hinnakõikumise tipp, mitte püsiv hinnatase. Ent see näitas mehhanismi: õhtune nõudlus püsib kõrge, päikeseelekter taandub ning Prantsuse tuumajaamade paindlikkus väheneb samal ajal.

Kes maksab ülekuumenenud jõgede eest

Selged võitjad on gaasielektrijaamad. Kui turg vajab kärbitud tuumatootmise asemel kallimat soojuselektrit, saavad need jaamad kõrge tasakaaluhinna. Kasu saavad ka kauplejad ja akusalvestuse operaatorid, kui odavate ja kallite tundide hinnavahe kasvab.

Kaotajad on tööstustarbijad ja börsihinnaga seotud lepingutel tarbijad, kelle elektriarve liigub otse koos hulgihinnaga. Nad maksavad marginaalset hinda ka siis, kui suur osa elektrist tuleb endiselt odavamatest allikatest. Suurim risk on Itaalial, kus hinna määrab sageli gaas ning hulgihinnad on niigi peaaegu kaks korda kõrgemad kui Prantsusmaal ja Hispaanias (euenergy.live, Quoted Business). Piiratud ühendusvõimsusega riigid, näiteks Püreneedega eraldatud Hispaania, ei saa odavat taastuvenergia ülejääki piisavalt põhja poole saata, kui Prantsuse pakkumine pingestub (REE).

Kliimarisk ei muutu Euroopale kalliks alles siis, kui Prantsuse tuumaenergia läbi kukub. Piisab sellest, kui töökindel tootmisvõimsus kaob tiputundidel. Seekord oli tegu hinnatipuga, mitte tõendiga püsivast puudujäägist. Ent turg, mis jagab odavat elektrit üle piiride, jagab ka pinget, kui jõed on reaktorite jahutamiseks liiga soojad. Rohkem salvestust, rohkem piiriüleseid ühendusi ja paindlikum nõudlus, kus tehased ja suurtarbijad nihutavad tarbimist kallimatelt tundidelt mujale, aitaksid selliseid perioode pehmendada. Küsimus on, kui palju sellest ehitatakse valmis enne järgmist kuumalainet.