USA väed lahkuvad Eestist

Tapa lähistel on harjutusväljad vaiksemad kui kuu aega tagasi. Enamik seal paiknenud USA sõdureid on Eestist lahkunud. Washington peatas uued Euroopa rotatsioonid ajaks, mil Pentagon hindab üle, kus USA väed paiknevad ja kui kiiresti neid saab kriisi korral liigutada (ERR).

Tallinn ei saa praegu öelda, millised üksused ja milline tehnika neid asendavad ega millal. Heidutuse seisukohalt ongi kriitiline just see vahe: üks rotatsioon lõpeb, järgmise algus pole teada.

Kuidas tavapärane rotatsioon toimib

Tavaline rotatsioon meenutab vahetuse üleandmist. Üks üksus lahkub, teine saabub, ajakava on nädalaid ette teada ja võimelünk jääb väikeseks. Eestis on ajakava muutunud hägusaks. Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitab, et USA väed „ei lahku täielikult”, kuid jätab lahtiseks, millises mahus ja milliste võimetega kohalolek jätkub. Valitsus saab õigusega öelda, et NATO kohalolek püsib, samal ajal kui selle lubaduse taga olevad üksused ja relvasüsteemid muutuvad vähem kindlaks.

Eesti pole erand. Pentagon tühistas mais umbes 4000 sõduriga soomusbrigaadi kavandatud rotatsiooni Poola, mis tuli üllatusena ka USA ametnikele (Politico). USA kaitseminister Pete Hegseth algatas kuuekuulise ülevaate USA Euroopa baasidest ja põhjendas seda vajadusega anda liitlastele „esmane vastutus” oma kaitse eest (NATO). Ajakirjanduse andmetel soovis Hegseth enne NATO ministrite kohtumist Euroopa kohalolekut veelgi vähendada, kuid plaan pidurdati (Focus). Lõplikku otsust pole avaldatud.

Staap ei ole garnison

NATO vastus on olnud juhtimisstruktuuri muutmine. 1. juulil võttis 1. Saksa-Hollandi korpus Eesti ja Läti maavägede üle taktikalise juhtimise. See tähendab, et Euroopa staap kavandab ja juhib nüüd igapäevast sõjalist tegevust, mida varem korraldasid USA juhitud struktuurid (ERR, Bloomberg). Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et NATO saab Euroopa liitlastele toetuda (DW). USA kindral Christopher Donahue kinnitas Balti tseremoonial, et Washington on liitlaste „kõrval” (Arab News/Reuters).

Juhtimise üleandmine on tähtis, sest staabid määravad, kuidas kriisi esimestel päevadel tegutsetakse. Ent staap ei loo ise sõdureid, lennukeid, õhutõrjet ega laskemoona. Ta korraldab jõude, mille liitlased peavad päriselt kohale tooma. NATO Euroopa vägede ülem on tunnistanud, et Euroopa on täitnud suurema osa USA kärbetest tekkinud lünkadest, kuid osa neist on endiselt katmata (AP/Seattle Times). Kõige raskem on asendada kaugmaa täppislöögi- ja seirevõimet.

Poola näitab seda mustrit kõige selgemalt. Varssavi peab läbirääkimisi võimaliku esimese alalise USA baasi üle, mille kandidaatidena mainitakse Poznańit ja Wrocławit, ning survestab samal ajal Washingtoni peatatud soomusrotatsiooni taastama (radar.rp.pl). Loogika on lihtne: kui rotatsioonid pole usaldusväärsed, tuleb kohalolek muuta alaliseks. Selleks on aga vaja Washingtoni nõusolekut ning Washington alles vaatab oma Euroopa paigutust üle.

Kes peab vastuse andma

USA kongressis kasvab vastuseis. Esindajatekoja relvajõudude komitee juht Mike Rogers ütles, et seadusandjaid ei kaasatud piisavalt varasemasse otsusesse viia USA brigaad Rumeeniast välja. Kongressi liikmed töötavad nõude kallal, mis kohustaks tegema riskihinnangu enne, kui USA vägede arv Euroopas langeb alla 76 000 (The Hill).

NATO artikkel 5, mille järgi rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu, pole muutunud. Kuid heidutus ei ole üksnes lepingusäte. See on vastase arvutus selle kohta, milliste jõudude, reageerimiskiiruse ja poliitilise tahtega ta kriisi esimestel tundidel silmitsi seisab. Kui üksused, mis selle arvutuse nähtavaks teevad, lahkuvad ja asenduse kuupäeva ei teatata, suureneb ebakindlus.

Praegune lünk ei tõesta USA lahkumist Euroopast. See näitab, et Balti heidutus sõltub nüüd Pentagoni avaldamata ülevaatest, mille praktilisi tagajärgi liitlased veel oma plaanidesse kirjutada ei saa. Iga idatiiva pealinn kohaneb puudujäägiga, mille suurust ta täpselt ei tea. Ülevaade annab lõpuks vastuse. Lahtine on, kas liitlaste valmisolek saab nii kaua oodata.