Washington viib Soomest ära kaheksa NATO tankerlennukit

Soome hajutatud lennubaasidest Saksamaa tagala sõlmpunktide ja Rumeenia Musta mere rannikuni puudutab USA taandumine NATO kaitseplaanide vähem nähtavat kihti: tankerlennukeid, mis hoiavad hävitajaid õhus, luure- ja seiresüsteeme, mis näevad üle piiri, ning juhtimiskanaleid, mis seovad eri riikide üksused üheks operatsiooniks.

Nähtav osa USA vähendamisest on juba laual: vähem sõdureid Saksamaal, tühistatud soomusüksuse rotatsioon Poolasse ning Saksamaale kavandatud Typhoni/Tomahawki paigutuse kadumine, kirjutasid Rzeczpospolita ja Defense News. Raskem küsimus on, kelle kontrolli all püsib see varjatud taristu, mis laseb vägedel liikuda, tankida, lüüa ja surve all ellu jääda.

Plaanid vajavad võimeid

NATO-l on idatiiva kaitseks tegelikud plaanid, mitte ainult poliitiline kindlustunne. Idatiiva hoiak toetub piirkondlikele kaitseplaanidele, eesliiniüksustele, ette paigutatud varustusele, varudele, juhtimis- ja sidevõime uuendustele ning kiirele juurdevedamisele, nagu kirjeldavad NATO idatiiva ülevaade ja Vilniuse kommünikee.

Euroopa kulutab ka rohkem. Centre for European Reformi andmetel kulutasid Euroopa NATO liitlased ja Kanada 2025. aastal kaitsele 574 mld dollarit. Enam kui pooled liitlased suunasid üle 30% kaitse-eelarvest varustusse.

Raha ei loo siiski automaatselt neid nappe USA võimeid, millele NATO planeerimine toetub. USA kavandatav jõudude kohandamine eemaldaks Euroopa NATO operatsioonidelt kõik kaheksa õhust tankimise tankerlennukit, samuti hävitajaid, mereluurelennukeid ja suuremaid mereväeüksusi. Al Jazeera kirjeldas sama sammu kui NATO-le eraldatud õhu- ja merevõimete kärbet, mitte lihtsalt väiksemat Ameerika sõdurite arvu.

Pataljon mahub jõutabelisse kenasti. Ta ei hoia üleval Balti õhuoperatsioone ega Musta mere seiret, kui tankimis-, luure- ja juhtimissüsteemid tema ümbert kahanevad kiiremini, kui Euroopa suudab neid asendada.

Lünk liigub piki idatiiba

Soome näitab põhjatiiva probleemi. Kavandatav kärbe vähendaks USA hävitajate arvu 150-lt 100-le, mõjutades samal ajal mereseirelennukeid ja tankerlennukite parki. Soome avalik arvamus liigub samas suunas: STT avaldatud küsitluses uskus umbes kümnendik soomlastest, et USA kaitseb praeguse administratsiooni ajal NATO liitlasi, samas kui 87% soovis väiksemat sõltuvust USA relvatehnoloogiast.

Saksamaa haavatavus on teistsugune. Tema tagala on tähtis, sest liitlasvägede juurdevedu käib suuresti selle kaudu. F-16, F-15E, mereluure, tankerlennukite ja mereväe valmisoleku kärped mõjutaksid tegevusulatust, seiret ja läbivooluvõimet. Bundestagi enda materjal kirjeldab USA-d paljudes võtmevõimetes lähitulevikus asendamatuna.

Musta mere ääres on Rumeenia keskne mure eelhoiatuse aeg. Ohus olevate süsteemide seas on MQ-9 Reaperi droonid, P-8A Poseidoni mereseirelennukid, tankerlennukid, hävitajad ja allveelaevade jälgimine, kirjutas Libertatea. Digi24 teatel võib nõrkade kohtade, nagu õhust tankimine, juhtimine, kosmosepõhine luure ja strateegiline transport, asendamine võtta vähemalt kümme aastat, võimalik et kuni 2030. aastate keskpaigani.

Raha ei tähenda kontrolli

EL-i tööriistad võivad oste kiirendada, kuid need ei vasta küsimusele, kes annab kriisi alguses käsu. Komisjoni kaitsesuund keskendub tööstusele, ühishangetele ja riiklike jõudude taastamisele, nagu näitab komisjoni kaitseagenda. Euroopa Parlamendi 2026. aasta juuni valmiduslepe puudutab lubasid, hankereegleid, üleviimislitsentse ja Euroopa Kaitsefondi, mis rahastab kaitseuuringuid ja tööstusprojekte. Need reformid ei too tankerlennukeid rivvi 2027. aastaks.

Paljude Euroopa jaoks vajalike süsteemide kättesaadavust kontrollib endiselt Washington. USA saab eraldada vähem vahendeid, nende kasutusse andmist edasi lükata või kitsendada seda, mida Euroopale lubatakse. Vahetu sõjaline risk langeb põhja- ja idatiiva riikidele. Saksamaale langeb tagala surve. EL saab mobiliseerida laene ja lühendada hankeid, kuid suveräänne juhtimine tähendab nappide süsteemide omamist ja otsustamist, millal need liiguvad.

Praktiline test on lihtne: kas Euroopa suudab 2027-2029 aknas asendada USA tankerlennukid, luurelennukid ja juhtimisühendused, mille olemasoluga NATO plaanid arvestavad? Atlantic Councili õhuvaldkonna hinnang ütleb, et Euroopa planeerimine peab eeldama USA väiksemat kättesaadavust ning toob puudujääkidena välja luure, õhust tankimise, elektroonilise sõjapidamise, laskemoonavarud ja lennubaaside vastupidavuse.

Euroopa on sõltuvuse ära kirjeldanud. Lahtine on, kas esimene tõsine kriis jõuab kohale enne asendusvõime valmimist.