Washington sihib 60 majandust tollidega

Rahvusvaheline kaubandus toimib eeldusel, et ettevõtted näevad reegleid ette. Washington muudab neid praegu ajal, mil kaup on juba teel. USA kaubandusesindaja Jamieson Greer ütles CNBC-le, et peagi tuleb oodata uusi tollimeetmeid Section 301 alusel. See USA seadus lubab Washingtonil karistada välisriikide kaubandustavasid, mida ta peab ebaõiglaseks. Kavandatavad meetmed puudutaksid umbes 60 majandust, keda süüdistatakse sunnitööga seotud kaupade liikumise ebapiisavas tõkestamises. Greeri sõnul kataks pakett „umbes 99% meie kaubandusest”, kuid ta ei nimetanud ajakava, kaubagruppe, tollimäärasid ega erandite korda (CNBC). Just neid andmeid vajavad ettevõtted tellimuste hinnastamiseks. Ilma nendeta korrigeerivad Euroopa eksportijad juba hindu ja suunavad varusid ümber tolli tõttu, mille täpset kuju nad veel ei tea.

Kahju tekib enne tolli kogumist

Toll on impordimaks, mida makstakse USA piiril, kuid selle kulu liigub lepingutes tagasi. Kui Euroopa kaup jõuab USA-sse lisamaksuga, võib USA ostja selle enda kanda võtta, Euroopa müüja hinda langetada või tarbija rohkem maksta. Praktikas jaguneb kulu nende vahel ebaühtlaselt.

Ettevõtete tulemused näitavad survet juba praegu. Volvo Group teatas 2026. aasta teises kvartalis 1,2 miljardi Rootsi krooni ehk umbes 105 mln € suurusest netomõjust tollide tõttu, millest üle poole tuli ehitusmasinatest. Kolmandas kvartalis ootab ettevõte veel 1,1 miljardi Rootsi krooni suurust mõju (MarketScreener, Placera). Prantsuse veini puhul on pilt teine. 2026. aasta esimese nelja kuuga kasvas USA-sse saadetud kogus 10%, kuid ekspordi väärtus langes 11% (Vinetur). See tähendab rohkem pudeleid väiksema raha eest ning viitab allahindlustele või odavama toote osakaalu kasvule. Osa langusest võivad selgitada valuutakurss ja USA nõudluse muutus, kuid suund sobib tollidest tuleneva marginaalisurvega.

Väikeettevõtetel on vähem puhvrit

Suurim tööstuslik risk on Saksamaal. Tööstusliidu VDMA andmetel oli USA 2023. aastal Saksamaa masinate ekspordi suurim üksikturg, mahuga 28 mld € (Finanzen/VDMA). Autod ja autoosad on eraldi USA meetmete all, mis puudutavad kogu tarneahelat (GTAI).

Itaalia koondnumber varjab lõhet. Kui ravimitööstus välja jätta, langes Itaalia töötleva tööstuse eksport USA-sse 2026. aasta esimeses kvartalis. Mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluga sektorites vähenes eksport 8,3%; Lombardias oli langus 12,3%, Venetos 6,4% ja Emilia-Romagnas 3,1% (Confartigianato). Need piirkonnad toetuvad toidule, moele, mööblile, prillidele ja ehetele. Mõne protsendipunkti suurune marginaalikärbe tähendab sellistele ettevõtetele sageli tühistatud tellimusi, mitte lihtsalt väiksemat kasumit.

Iirimaa näitaja, mille järgi eksport USA-sse langes mais 55,9%, vajab ettevaatlikku lugemist. Suur osa langusest tuleneb USA hargmaiste ettevõtete intellektuaalomandi liikumisest Iiri juriidiliste üksuste kaudu, mitte Iirimaal toodetud kaupade ekspordist (RTÉ/CSO, Baldwin). Esimesena saavad tegelikult pihta füüsilised ravimi- ja meditsiinitehnika tehased, mitte raamatupidamisvood, mis paisutavad Iirimaa SKP-d.

Brüssel küsib esmalt erandeid

Euroopa Komisjon on esitanud nimekirja umbes 115 mld € väärtuses EL-i ekspordist, mis moodustab ligikaudu viiendiku kaubavahetusest USA-ga. Brüssel taotleb erandeid muu hulgas veinile, juustule, oliiviõlile, põllumajandusmasinatele ja pooljuhtide tootmisseadmetele (Le Parisien). EL-il on ka tugevamad vahendid: majandusliku survestamise vastane instrument, mis lubab Brüsselil vastata välisriikide majandussurvele, samuti WTO vaidlused ja vastutollid. Kõik need nõuavad õiguslikke samme, mis võtavad kuid (EUR-Lex).

Euroopa eksportijate jaoks ei pruugi kõige olulisem olla tollimäär, vaid õiguslik alus, millele Washington selle ehitab. Section 301 alusel kehtestatud meedet on raskem tagasi pöörata kui erakorralisi impordilisatasusid, mida USA kasutas varem sel aastal (19 U.S.C. § 2411). Kui uus pakett seotakse sunnitöö vastase jõustamisega, tekib sellele õiguslik põhjendus, mis võib püsida kauem kui üks administratsioon. Nii muutub kaubandusšokk püsivaks planeerimiskuluks: lepingud tuleb ümber hinnastada, tarneahelad ümber seada ja uuesti hinnata, kas USA turg õigustab riski. Tolligraafikut pole avaldatud. Iga Euroopa ettevõte, kes saadab kaupa üle Atlandi, peab praegu hinda kujundama sihtmärgi järgi, mida ta ei näe.