Washington jagab NATO koormat ümber

Washington kutsus viis Euroopa liitlast Bergenisse, et enne ametlikke NATO arutelusid läbi rääkida, kes kannab suurema osa Euroopa tavapärase kaitse koormast. Kohtumine ei muuda NATO reegleid: ametlikus otsustusprotsessis saab iga liitlane otsuse blokeerida (NATO). Kui kitsas valik riike lepib paketi enne kokku, jääb ülejäänud liitlastele kitsam valik: nõustuda suuresti valmis plaaniga või paista heidutuse takistajana.

Eelläbirääkimiste ruum

USA tõi „NATO 3.0” sildi all kokku Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola ja Hollandi. Mõte on lihtne: Euroopa võtab NATO-s suurema vastutuse tavapärase kaitse eest, samal ajal kui Washington suunab tähelepanu mujale (ISDP, upday). Avalikult ei teatatud muudatustest juhtimisahelas, valmiduseesmärkides ega rahastuses.

Sellise formaadi mõju tekib enne ametlikku hääletust. Kui valitud valitsused lepivad seisukohad, sõnastuse ja panused varem kokku, kasvab poliitiline surve kõigile teistele. NATO töötab konsensuse alusel, mis tähendab, et iga liitlane saab otsuse vetostada. Valmis kokkulepe muudab veto kasutamise poliitiliselt kalliks. Ruumist välja jäetud riigid kaotavad mõju juba enne, kui ametlik läbirääkimine algab.

Ka riikide valik kannab sõnumit. Soomel on NATO pikim maismaapiir Venemaaga. Saksamaa ankurdab Euroopa keskosa. Poola on idatiiva logistiline selgroog. Koos joonistavad nad pildi Euroopast, mis kannab suuremat osa NATO maismaakaitsest. Puudu on veel süsteem, mis selle tööle paneb: ühine käsuõigus, varustuse laod, kokkulepitud rahastus ja üksused, mis on treenitud koos liikuma.

Mida tegelikult ehitatakse

Saksamaa näitab kõige paremini, kas poliitilised lubadused muutuvad tegelikuks sõjaliseks võimeks. 45. brigaad Leedus, Berliini esimene alaliselt välismaale paigutatud raske lahingubrigaad, peaks 2027. aasta lõpuks kasvama umbes 5000 kaitseväelaseni, kuigi kasarmud on veel ehitamisel (Euronews, n-tv).

Alates 1. juulist juhib Münsterist pärit Saksa-Hollandi sõjaline peakorter NATO Eestisse ja Lätti määratud vägesid. Teadete järgi puudutab see umbes 50 000 sõdurit (Zeit, Deutschlandfunk). Praktikas tähendab see, et Euroopa juhtimisstruktuur otsustab, kuidas liitlasväed neis riikides harjutavad, liiguvad ja reageerivad.

Poolas paikneb rotatsiooni korras umbes 10 000 USA sõdurit, lisaks Ameerika eelpaigutatud juhtimiselement Poznańis (LRT, Forsal). USA alalise baasi küsimus on endiselt läbirääkimistel. Nimetatud üksused, konkreetsed asukohad ja ehitustähtajad näitavad rohkem kui poliitilised loosungid.

Euroopal puudub endiselt osa sellest, mida plaan eeldab

Suurem roll NATO-s ei tähenda veel iseseisvat tegutsemisvõimet. IFRI hinnangul vajab Euroopa tegelik mõju käsuõigust juhtimisahelates, mitte ainult Euroopa lippe NATO peakorteritel (Ifri). Fondation Robert Schuman hoiatab, et Euroopa võib kaitse-eelarveid kasvatada ilma sisulist suveräänsust saamata, kui ta jääb sõltuma USA juhtimisest, satelliitidest ja strateegilisest transpordist (Fondation Robert Schuman).

Ka inimeste ja varustuse puudujääk on konkreetne. Saksamaa tegevvägi peab kasvama umbes 185 000-lt vähemalt 260 000-ni, reserv aga ligikaudu 66 000-lt 200 000-ni. Kaitseminister Boris Pistorius on hoiatanud, et ainuüksi Leedu brigaadi jaoks napib spetsialiste (Tagesschau). Soome ja Rootsi eksperdid märgivad, et osa USA võimeid, sealhulgas raketikaitse ja satelliidivõrgud, ei ole Euroopal kiiresti asendatavad (Svenska Yle).

Poola meedias nähakse eraldi poliitilist riski: Washingtoni valitud partnerite ring võib jagada NATO esimese ja teise järgu liitlasteks (WP). Varssavi võidab sellest valikust suure kaitsekulu ja rindeliini rolli tõttu. Kutsumata liitlased kannavad aga mõju kaotamise hinda.

Aasta lõpus toimuv Ankara tippkohtumine näitab, kas Bergeni eelläbirääkimised andsid kokkuleppe, mille laiem allianss heaks kiidab, või selgub kutsumata liitlastele, et tegelikud valikud tehti enne nende laua taha jõudmist.