Washington sihib ASML-i vanemaid kiibiseadmeid

Iga AI-vestlusrobot ja pildigeneraator töötab arenenud kiipidel. Neid kiipe saab massiliselt toota vaid masinatega, mida ehitab üks ettevõte: Hollandi Veldhovenis asuv ASML. Sisuliselt on ASML trükipresside ainus tootja maailmas, mis elab raamatutest. Selle litograafiasüsteemid kannavad räniplaatidele mikroskeeme äärmusultraviolettvalguse abil, tehnoloogia, mida ükski teine ettevõte pole suutnud samas mahus korrata. ASML-i 2025. aasta netokäive oli 32,7 mld € ja ettevõte prognoosib 2026. aastaks 34–39 mld €, peamiselt AI-nõudluse toel (ASML annual report).

See on teinud Hollandist peaaegu juhuslikult ühe AI-võidujooksu strateegiliselt olulisema riigi. Sel nädalal jõudis see positsioon vastuoluni, mis näitab, kui haavatav on Euroopa tegelik mõjuvõim.

23. juunil liitus Holland Pax Silicaga, USA juhitud riikide rühmaga, mis koordineerib mineraalide, energia, kiipide ja andmekeskuste poliitikat, et hoida AI tarneahelad liitlasriikide käes (US State Department). Samal nädalal sõitis Hollandi kaubandusminister Sjoerd Sjoerdsma Washingtoni, et takistada USA seaduseelnõu, mis annaks Kongressile sisuliselt õiguse otsustada, mida Hollandi ettevõtted võivad müüa ja kellele (Reuters). Holland astub liitu, kuid vaidlustab selle reegleid. Just selles pinges on Euroopa AI-riistvara probleem.

Miks kiibitootmismasinast saab relv

Pax Silica käivitati 2025. aasta detsembris ja sellega on liitunud üle tosina partneri, nende seas Jaapan, Lõuna-Korea, India ja mitu EL-i liikmesriiki. USA asekantsler Jacob Helberg ehitas algatuse lihtsale eeldusele: AI-võidujooksu ei määra ainult parem tarkvara, vaid kontroll selle füüsilise aluse üle. See tähendab arvutusvõimsust ehk tööstuse keeles compute’i, samuti mineraale ja tehaseid (Hudson Institute, Straits Times). Liitlaste koostöö nende sisendite kindlustamisel vastab päris riskile: tarneahelad, mis koonduvad vaenulike riikide kätte, saab vajadusel läbi lõigata.

Probleem algab sealt, kus koordineerimisest saab sund. ASML-i kõige arenenumate äärmusultraviolettvalgusel ehk EUV-l põhinevate masinate müük Hiinasse on juba keelatud ekspordikontrolli reeglitega, mis piiravad tundliku tehnoloogia ostjaid. Aprillis Kongressile esitatud kaheparteiline MATCH Act karmistaks neid piiranguid veelgi (Baumgartner House release).

Eelnõu keelaks ka ASML-i vanema põlvkonna masinate ekspordi. Need kasutavad sügavultraviolettvalgust ehk DUV-tehnoloogiat. Need süsteemid ei ole enam tehnoloogiline tipp, kuid on endiselt väärtuslikud ning tuhandeid selliseid masinaid töötab juba Hiina tehastes. Eelnõu piiraks ka juba paigaldatud seadmete hooldust. See on oluline, sest litograafiamasin ei ole seade, mille saab vooluvõrku ühendada ja unustada. See vajab tootjalt pidevat eksperthooldust, tarkvarauuendusi ja varuosi. Kui hoolduskanal katkeb, jäävad ka juba müüdud masinad aja jooksul seisma (Tom's Hardware).

Euroopa suveräänsuse jaoks on kõige teravam punkt eelnõu 150 päeva reegel. MATCH Act annaks liitlastele 150 päeva, et võtta üle samaväärsed piirangud. Kui nad seda ei tee, laiendaks Washington USA õigusruumi välismaal valmistatud toodetele, öeldes sisuliselt Hollandi ettevõttele, et see peab järgima Ameerika seadust (Kim Senate release). Eelnõu on läbinud komisjoni, kuid mitte täiskogu hääletust. TechCrunchi andmetel võib see seaduseks saamiseks vajada laiemat seaduspaketti.

Mida Euroopa kaotada võib

Rahaline mõju oleks vahetu. Hiina andis ligikaudu 33% ASML-i 2025. aasta müügist, kuid langes 2026. aasta esimeses kvartalis juba 19%-ni süsteemide netomüügist (SCMP, ASML Q1 2026). See tulu rahastab järgmise põlvkonna masinate arendust. Kui see väheneb, nõrgeneb ka Euroopa võime litograafias tehnoloogilist edumaad hoida.

ASML-i peakorter asub Hollandis, kuid selle täppistööstuslik ökosüsteem on üleeuroopaline. Saksamaa ettevõtted ZEISS ja TRUMPF tarnivad optikat ja lasersüsteeme, ilma milleta EUV ei tööta (ZEISS, TRUMPF). ASML-i piirangud kanduvad seega edasi kogu tarnijavõrgustikku. EL-i kiibimääruse eesmärk on kahekordistada Euroopa osakaal üleilmsel pooljuhtide turul 20%-ni (European Commission), samal ajal kui Brüssel räägib ametlikult Hiina-suhetes riskide vähendamisest, mitte lahtisidumisest (EU economic security strategy). Ekspordikontrolli otsused on aga endiselt liikmesriikide käes. Nii peab Holland pidama Washingtoniga üksinda läbirääkimisi masina üle, millest sõltub strateegiliselt kogu Euroopa (CSDS VUB).

Bruegel on kirjutanud, et ASML-i monopoolne positsioon annab Euroopale killustuvas kiibimaailmas päris hoova, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse ühiselt. Sjoerdsma ütles Washingtonis, et Holland jagab eesmärki hoida ohtlik tehnoloogia vaenulike osapoolte käest eemal, kuid „koostöö jõuga” ületab piiri (Reuters). Euroopa jaoks on küsimus, kas seda piiri saab hoida riik riigi kaupa või muutub „usaldusväärse partneri” staatus vaikselt hallatud sõltuvuseks: kõrgemad kulud, väiksem läbirääkimisjõud ja nõrgem kontroll tööstusliku baasi üle, millele AI ehitatakse.