Valge Maja peatas vägede kärpeplaani

Pete Hegsethil oli plaan valmis. USA kaitseminister kavatses Brüsselis NATO liitlastele tutvustada konkreetseid kärpeid Ameerika vägede kohalolekus Euroopas. Valge Maja peatas selle. Ühtki korraldust ei allkirjastatud ja ametlikku teadet ei tulnud.

Wall Street Journali teatel oli pakett siiski esitamiseks valmis. Kuus kuud kestnud Pentagoni ülevaatus USA vägede ja varustuse paiknemisest Euroopas on avalikult kinnitatud. Otsustusahel on selge: Pentagon koostab variandid, Valge Maja määrab poliitilise joone, Kongress saab raha kasutamist piirata või nõuda lisakinnitusi, liitlastega konsulteeritakse, kuid vetoõigust neil ei ole. Peatatud teadaanne ei tähenda veel kinnitatud poliitikat. Euroopa liitlaste ees seisab siiski küsimus, mis juhtub siis, kui kaduma hakkavad võimekused, mida nad kiiresti asendada ei suuda.

Masinavärk, mitte sõdurite arv

USA kohalolek Euroopas ei seisne eeskätt sõdurite arvus. See on kihiline süsteem: juhtimiskeskused, õhutankimine, strateegiline õhutransport, laskemoona käitlemine, luure ja ette paigutatud varustus. Ilma tankerite ja transpordilennukiteta ei pruugi lubatud üksused õigeks ajaks kohale jõuda. Ilma laskemoona logistikata ei suuda kohale jõudnud üksused pikalt ega suures mahus sõdida. Valitsus võib kinnitada, et allianss püsib, samal ajal kui kiire tugevdamise tegelik masinavärk hõreneb.

Saksamaa näitab, miks see loeb. Ramstein on NATO laskemoona ja õhutranspordi sõlmpunkt. Wiesbadenis asub staap, mis lõimib USA maaväe tegevust Euroopas ja Aafrikas. Grafenwöhris on harjutusalad ja rasketehnika hoiukohad. Saksamaa on ka teekond itta: kriisi korral muutuvad sadamad, sillad, raudteed ja lennujaamad sõjalisteks varadeks.

Handelsblatt kirjeldas stsenaariumi, mis puudutaks umbes 5000 sõdurit ühes baasis, kuid avalikku USA korraldust sellise vähendamise kohta ei ole. Tagesschau kirjutas laiemalt: ülevaatus hõlmab tankerlennukeid, hävitajaid ja sõjalaevu, mitte ainult isikkoosseisu. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius küsis Hegsethilt ajakava, vahendas Guardian. Mitte sellepärast, et Berliin saaks USA otsuse peatada, vaid sellepärast, et liitlastel on oma väeplaanide muutmiseks vaja etteteatamist.

Poola püüab ust lukku panna

Varssavi loeb ebakindlust teistmoodi. Poola strateegia on teha lahkumine struktuurselt keerulisemaks. Kaitseministeeriumi sõnul peetakse USA-ga läbirääkimisi püsibaasi üle, mis viiks kohaloleku kaugemale praegusest rotatsioonimudelist (PAP). Varssavi tahab taristut, õiguslikke kokkuleppeid ja juba tehtud kulutusi, mis tõstaksid lahkumise poliitilist hinda enne, kui Pentagoni ülevaatus otsusteni jõuab. Poznańis asuv V korpuse staap aitab planeerida maaväeoperatsioone NATO idatiival, kuid staap ilma roteeruvate lahingubrigaadideta võib koordineerida paberil, omamata kohapeal piisavalt liigutatavaid üksusi.

Pinge on juba nähtav. Polsati teatel avaldasid vabariiklased Washingtonis survet seoses peatatud soomusbrigaadi rotatsiooniga. Presidendi nõuniku väide, et püsivale kohalolekule on antud „roheline tuli”, võeti aga kiiresti tagasi Poola riikliku julgeolekubüroo juhi poolt (Rzeczpospolita).

Kellel on õigus öelda ei

Itaalia tõstatab küsimuse, mida idatiib harva küsib: kes lubab nendest baasidest midagi välja viia või kasutada? Kaitseminister Guido Crosetto ütles parlamendis, et kui USA taotlused ületasid kokkulepitud raame, keeldus Rooma loa andmisest (Open). Kui USA baasid Itaalias toetavad üha enam operatsioone väljaspool Euroopat, muutub Rooma keeldumisõigus kaalukamaks. Poola tahab USA-d siduda sissepoole, Itaalia rõhutab õigust öelda ei.

Prantsusmaa sõnastab sõltuvuse kõige täpsemalt. Fondation Robert Schuman loetles juhtimissüsteemid, kosmosevõimekused, side ja strateegilise transpordi võimekustena, mida pakub endiselt suuresti Washington. Parlament hääletas kaitsekulude suurendamise poolt 2030. aasta suunas, kuid Ifri analüüs leidis, et uuendatud programm muudab peamiselt senised plaanid usutavamaks, mitte ei asenda USA pakutavat. Vahe sõltuvuse diagnoosimise ja selle täitmise vahel on endiselt lai.

Olulisemad teadmata kohad ei puuduta sõdurite arvu. Need puudutavad seda, kas Pentagoni ülevaatus jõuab võimekusteni, mis teevad artikli 5 ehk NATO vastastikuse kaitse kohustuse kriisis tegelikult kasutatavaks: juhtimine, õhutransport, laskemoona logistika, luure ja õhutankimine. Ükski liitlane ei ole saanud avalikku ajakava. Ühtki vähendamise kategooriat ei ole kinnitatud. Avalikkus näeb ärevust, kuid mitte alliansi tegelikku puudujääkide nimekirja.

Mitu Euroopa kaitseministeeriumi kavandab nüüd võimalust, mille ulatust nad veel mõõta ei saa.