Kes rahastab Ukraina järgmist 70 miljardit eurot?

Kes katab Ukraina järgmise 70 miljardi euro suuruse rahavajaduse?

Ukraina palus 16. oktoobril EL-i juhtidelt järgmiseks aastaks veel kümneid miljardeid euroid. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen möönis, et 2027. aasta rahastuses on 70 miljardi euro suurune puudujääk (EFE). Juhtide kirjalikes järeldustes ei kinnitatud lisaraha ega uut laenu ning Venemaa külmutatud varade kohta otsust ei tehtud (Euroopa Ülemkogu järeldused). EL-il on järgmiseks aastaks laen juba olemas. Kokkulepet pole aga selles, kuidas katta Kiievi lisavajadus või kes kannab kulu, kui Ukraina seda ise teha ei suuda.

Euroopal juba olemas olev laen

EL-i 90 miljardi euro suurune Ukraina toetuslaen katab nii 2026. kui ka 2027. aasta vajadusi. EL rahastab seda kapitaliturgudelt laenates (määrus (EL) 2026/467). Raha liigub: 14. oktoobril kandis Euroopa Komisjon Ukrainale üle 2,86 miljardit eurot droonide, õhutõrje ja laskemoona jaoks (Euroopa Komisjoni ülevaade).

Seetõttu said juhid järeldustes märkida, et Ukraina 2026. aasta vajaduste katteks vajalik rahastus on kindlaks tehtud (Euroopa Ülemkogu järeldused).

Uus taotlus lisandub sellele laenule. Volodõmõr Zelenskõi ütles tippkohtumisel, et sõda läheb Ukrainale järgmisel aastal maksma 155 miljardit eurot. Ta küsib Euroopalt vähemalt 70 miljardit eurot lisaks kaitseks, relvastuseks ja riigi vastupanuvõime hoidmiseks (Zelenskõi pöördumine).

Ukraina valitsuse kaks päeva varasem avaldus tõi välja kaks eraldi puudujääki. Riigieelarve peab välislaenuandjatelt ja rahastajatelt leidma veel umbes 30 miljardit eurot. Lisaks on umbes 40 miljardi euro ulatuses kaitsevajadusi, mis eelarvesse ei kuulu (Ukraina valitsus). Need on Kiievi enda hinnangud. Euroopa Ülemkogu järeldustes palutakse Euroopa Komisjonil ja Rahvusvahelisel Valuutafondil koostada ajakohastatud hinnang (Euroopa Ülemkogu järeldused).

Tippkohtumisel lepiti kokku vaid selles, et Euroopa Komisjon peab esitama kava 2027. aasta lisavajaduste katmiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa sõnul tähtaega ei määratud (Costa sõnavõtt, EFE). See avab läbirääkimised, kuid ei nimeta laenuandjat ega eralda raha.

Kes maksab, kui Ukraina ei suuda tagasi maksta?

Uus laen vajab käendajaid ehk valitsusi, kelle eelarvest kaetakse kahju, kui Ukraina laenu tagasi maksta ei suuda. Eesti peaminister Kristen Michal ütles Reutersile, et tõenäoliselt võetakse taas ühine EL-i laen, sest valitsused tunnevad seda lahendust juba. Ta loodab, et otsus tehakse enne aasta lõppu (Reuters).

Praegune laen näitab, kuidas see saab sündida ka siis, kui kõik liikmesriigid kaasa ei tule. Laenu tagatiseks on EL-i eelarves olev vaba tagatisruum ning selle loomises osales 24 liikmesriiki. Tšehhi, Ungari ja Slovakkia jäeti rahalistest kohustustest välja (määrus (EL) 2026/467).

See pretsedent aitab mõista Tšehhi peaministri Andrej Babiši sõnu: Praha ei hakka Ukraina uusi laene tagama (Deník N). 2026. aasta mudeli järgi ei osaleks Tšehhi laenuga seotud rahalistes kohustustes, kuid keeldumine ei peataks laenu. Pretsedent ei taga, et sama lahendus uuesti kokku lepitakse. Iga kõrvale jääv riik jätab suurema osa riskist nende kanda, kes laenuga liituvad.

Miks külmutatud varade kasutamine takerdub

Teine võimalus on kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varasid, millest enamikku hoiab Brüsselis asuv finantsettevõte Euroclear. Belgia mure on konkreetne: kui varad tuleks Venemaale tagastada, kardab riik, et arve jääb tema kanda.

Belgia välisminister Maxime Prévot ütles parlamendis, et valitsus on varade kasutamise vastu, kui kolm tingimust pole täidetud (Belgia parlament). Teised liikmesriigid peavad kogu riski jagama. Tagada tuleb raha juhuks, kui varad tuleb tagastada. Kava peab hõlmama ka väljaspool Belgiat hoitavaid Venemaa varasid.

Belgia mõjuvõim tuleneb sellest, et vastutus võiks langeda tema kanda, ning valitsus ei taha seda riski üksi kanda. Kuni teised pealinnad neid tingimusi ei aktsepteeri, jääb varade kasutamise võimalus suletuks.

Tippkohtumisel ei lepitud kokku Ukraina lisarahastamises, ei valitud laenule käendajaid ega otsustatud Venemaa varade kasutamist. 70 miljardi euro suurune vajadus on Kiievi hinnang, mida Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi ülevaade võib muuta. Juhid kiitsid heaks vaid olemasoleva laenu. Euroopa Komisjon peab nüüd esitama kava, mis näitab, millised valitsused riski kannavad.