Yorgen Fenech läheb mõrvakohtu ette

Peaaegu üheksa aastat pärast seda, kui autopomm tappis Malta uuriva ajakirjaniku Daphne Caruana Galizia, on mees, keda prokuratuur peab mõrva tellijaks, Valletta vandekohtu ees. Ärimees Yorgen Fenech on süüdistatud tahtlikule tapmisele kaasaaitamises ja kuritegelikus kokkuleppes. Ta eitab süüdistusi (BBC, The Guardian). Vandekohus otsustab ühe inimese süü üle. Malta institutsioonide puhul on küsimus laiem: kas riik suudab liikuda mõrva täideviijatest ülespoole, inimeseni, keda süüdistatakse ajakirjaniku vastu suunatud poliitilise vägivalla rahastamises.

Fenechist allpool on süüdimõistvad otsused olemas

Malta kohtud on juba karistanud neid, kes paiknesid väidetavas skeemis madalamal. Kaks palgamõrvarit, George ja Alfred Degiorgio, said pärast süü tunnistamist 40-aastase vangistuse. Vince Muscat tunnistas süüd varem ja mõisteti 15 aastaks vangi. 2025. aastal mõistis kohus Robert Agiuse ja Jamie Vella pommi hankimise eest süüdi ning määras neile eluaegse vangistuse (Al Jazeera). Taksojuht ja kihlveokontor Melvin Theuma, keda prokuratuur peab Fenechi ja tapjate vahendajaks, sai presidendilt armu vastutasuks ütluste eest (The Guardian).

Prokuratuuri ülesanne on nüüd tõendada, et Fenech tellis mõrva, rahastas seda või osales selles muul sisulisel viisil. Kohtuasja esimestel päevadel jõudsid toimikusse pommiplaanid, salvestised ja jälitusmaterjalid (Newsbook). Fenechi seos juhtumiga jookseb läbi tema ärihuvide: ajakirjandus on sidunud teda offshore-struktuuride ja suure riikliku energialepinguga, mida Caruana Galizia uuris. Juba see, et ajakirjaniku mõrva väidetav tellija on lõpuks vandekohtu ees, tähistab muutust. Üheksa aastat mõrva ja kohtuprotsessi vahel on samuti osa loost.

Mida Brüssel saab teha ja mida mitte

Caruana Galizia uuris EL-i liikmesriigis kõrgetasemelist korruptsiooni. Seetõttu on kohtuprotsess Euroopa jaoks õigusriigi küsimus, kuigi Brüsseli tööriistad lõpevad kohtusaali ukse taga. Euroopa Komisjon, EL-i täidesaatev institutsioon, saab jälgida Malta kohtusüsteemi ja survestada valitsust reforme tegema. Ta ei saa asendada Malta prokuröre ega öelda vandekohtule, millise otsuse see peab langetama (European Commission).

EL võttis pärast mõrva vastu uued seadused. SLAPP-vastane direktiiv, mida tuntakse laialt „Daphne seadusena”, kaitseb ajakirjanikke ja aktiviste pahatahtlike kohtuasjade eest, mille eesmärk on vaigistada kriitikuid kohtukulude, mitte sisulise õigusvaidluse kaudu (EUR-Lex). Eraldi õigusakt, Euroopa meediavabaduse määrus, käsitleb allikakaitset ja toimetuslikku sõltumatust. Need reeglid peavad raskendama ajakirjanike isoleerimist enne, kui ähvardused muutuvad füüsiliseks vägivallaks. Need ei otsusta, kas Fenech on süüdi.

Malta lõpetamata reformid

Põhiküsimus ei ole ainult selles, kas Malta suudab kohtuprotsessi läbi viia. Küsimus on selles, kas riik on muutnud tingimusi, mis tegid mõrva võimalikuks. 2021. aasta avalik uurimine järeldas, et Malta riigiinstitutsioonid kandsid vastutust korruptsiooni ümber kujunenud karistamatuse õhkkonna eest (Euronews). Viis aastat hiljem püsivad samad nõrkused.

Centre for Media Pluralism and Media Freedom hindab Malta meediavabaduse riski 71 protsendile. Keskus märgib, et avaliku võimu esindajad ründavad ajakirjanikke endiselt sotsiaalmeedias ja Malta ei ole uurimiskomisjoni soovitusi täielikult ellu viinud (CMPF). Piirideta Reporterid kirjeldab polariseerunud keskkonda, mida kujundavad erakonnad ja valitsuse vastumeelsus reforminimekirja täita (RSF). FAZ sõnastas protsessi proovikivina: kas Malta tegeleb päriselt mõrva ümber olnud poliitiliste sidemetega või annab kohtu alla lihtsalt viimase tuntud süüdistatava (FAZ).

Slovakkia Kuciaki juhtum näitab, kuidas see võib nurjuda. Uuriv ajakirjanik Ján Kuciak mõrvati 2018. aastal, kui ta kirjutas korruptsioonist. Väidetav tellija Marian Kočner mõisteti kahel korral mõrva tellimises õigeks ja seisab nüüd silmitsi kolmanda kohtuprotsessiga, kuigi kannab eraldi võltsimisasjas vangistust (Aktuality, Denník N). Muster on Euroopas tuttav: kohtud võivad karistada mõrva täideviijaid, kuid ei pruugi suuta tõendada, kes selle eest maksis.

Fenechi vandekohus vastab ühele kriminaalõiguslikule küsimusele. Laiem küsimus, kas Malta on lammutanud karistamatuse, mis võimaldas ajakirjaniku tema töö pärast tappa, jääb Malta valitsusele. Üheksa aastat EL-i raporteid, parlamendi resolutsioone ja pressivabaduse hinnanguid on seda vastust küsinud. Malta valitsus on selle endiselt võlgu.