Zaporizhzhia pommirünnakus hukkus vähemalt 20 inimest

Laupäeval hukkus Zaporižžjas Venemaa juhitavate pommide rünnakus vähemalt 20 inimest ja sai viga 32, teatas piirkonnaametnik Ivan Fedorov kell 21:25 (Ukrinform). Päästeteenistuse teatel oli hukkunute seas kolm last (Ukrainska Pravda). Euroopa meediaväljaanded jälgisid ohvrite arvu kasvu, kuid ükski valitsus pole teatanud otsusest, mis oleks seotud just selle rünnakuga.

Politsei andmetel, mida vahendas Euronews, langes linnale viis pommi, neist kaks tabasid korterelamuid (Euronews). Ukraina riiklik politsei teatas, et korrakaitsjad töötasid hommikul mitmes tabamuskohas (Ukraina riiklik politsei). Pommid tabasid Ukraina kontrolli all olevat linna, mis asub eemal Venemaa käes olevast Enerhodari tuumaelektrijaamast (To Brief).

Päästetööde käigus kasvas hukkunute arv päeva jooksul: piirkonna administratsiooni kell 10:15 avaldatud teates oli hukkunuid kaheksa (piirkonna administratsioon), pärastlõunaks oli neid 17 (Ukrainska Pravda). Fedorovi õhtune arv on seni viimane, mitte lõplik.

Öösel kontrollitud ametlikes kanalites polnud teadet, et otsingutööd oleksid lõppenud. Kadunuks jäänud inimeste arvu pole kinnitatud.

Miks on neid pomme raske tõrjuda

Liugpomm on tiibade ja navigatsiooniseadmega varustatud tavaline lennukipomm. Tiivad võimaldavad reaktiivlennukil pommi sihtmärgist kaugel heita; edasi liugleb pomm sihtmärgini. Kaitsepoliitika mõttekoda RUSI hindab, et tavaliselt heidetakse selliseid pomme rindejoonest umbes 30–90 kilomeetri kauguselt (RUSI). Lennuk ei pea rünnatava linna kohal lendama.

Kaugus teeb kaitsjate töö keeruliseks: lühimaa õhutõrje üldjuhul nii kaugele ei ulatu. Pikamaa süsteemid võivad lennuki alla tulistada, kuid ainult siis, kui need paiknevad piisavalt lähedal ja püüdurrakette on kasutada. NATO õhuväe kompetentsikeskuse andmetel napib rakette ja need on kallid (JAPCC).

Laupäevase rünnaku üksikasjad pole teada. Avaldatud pole kasutatud pommide tüüpi, lennukite lähtekohta ega põhjust, miks pommid õhutõrjest läbi pääsesid.

Kajastus, mitte otsused

Euroopa senine tähelepanu paistab välja eelkõige meediakajastuses. Hollandi avalik-õiguslik ringhääling NOS hoidis rünnaku kohta üleval üht jooksvat lehte ja uuendas pealkirja, kui hukkunute arv tõusis 17-ni (NOS). Üle Euroopa leviv Euronews vahendas Ukraina politsei teadet korterelamute tabamuste kohta.

Kaks samal päeval toimunud sündmust võivad näida vastusena, kuid kumbki polnud seotud Zaporižžjaga. Emmanuel Macron helistas Volodõmõr Zelenskõile, et avaldada solidaarsust Venemaa jätkuvate rünnakute ajal; Prantsusmaa uut lubadust sellele ei järgnenud (RFI). Poola tõstis samal päeval hiljem hävitajad õhku. Riigi sõjaväe juhtkond seostas seda Venemaa rünnakutega Lääne-Ukrainas (Polsat News).

Ka EL-i avaldus oli rünnakust varasem. Euroopa välisteenistus mõistis Venemaa rünnakud tsiviilelanike kodudele viimati hukka 8. oktoobril, kaks päeva enne pommirünnakut (Euroopa välisteenistus).

Senine info näitab, et Euroopa jälgis laupäevaseid ohvreid tähelepanelikult, kuid ükski valitsus pole teatanud otsusest, mis oleks seotud just selle rünnakuga. See järeldus puudutab üksnes seni avaldatut ega ütle midagi hilisemate otsuste kohta. Lõplikku arvu oodatakse Zaporižžjast: piirkonna võimud pole otsingute lõppu teatanud ega avaldanud hukkunute lõplikku arvu.