Zelenskyy tõrjub Merzi EL-i eristaatuse

Kui Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz pakkus Ukrainale EL-is uut „assotsieerunud liikme” kategooriat, lükkas Volodõmõr Zelenskõi selle otse tagasi, nimetades ideed „ebaõiglaseks” ja nõudes täisliikmesust. Vaidlus puudutab Euroopa tulevast jõuvahekorda: Ukraina liitumine muudaks EL-i otsustamist ning seda mõistavad mõlemad pooled.

Staatus, mida aluslepingud ei tunne

Merzi 18. mai kiri EL-i liidritele pakub lahendust, mida EL-i aluslepingutes praegu ei ole. Euroopa Liidu lepingus ei esine „assotsieerunud liikmesust”.

Ukraina saaks hääleõigusega koha Euroopa Ülemkogus, kus riigi- ja valitsusjuhid määravad EL-i poliitilise suuna, ning EL-i nõukogus, kus ministrid lepivad kokku seadustes. Mitu väljaannet on kirjeldanud seda kui hääleõiguseta osalemist, kuid Merzi kiri räägib häälega osalusest (Reuters, DGAP). Ukraina saaks ka portfellita Euroopa Komisjoni liikme ja piiratud mõjuga assotsieerunud liikmed Euroopa Parlamenti.

Merz soovib laiendada Ukrainale ka EL-i lepingu artikli 42 lõiget 7, vastastikuse kaitse klauslit, mis kohustab liikmesriike rünnaku korral üksteist aitama. Tema väitel ei nõua see aluslepingute muutmist, vaid „tugevat poliitilist kokkulepet”. Brüsseli diplomaadid vaidlevad vastu. „Ma ei näe, kuidas see õiguslikult toimida saaks. Aluslepinguid tuleks muuta,” ütles üks diplomaat Euronewsile. Euroopa Komisjon ei ole hinnangut andnud ja jätab küsimuse valitsusjuhtidele (Ukrainska Pravda).

Miks täisliikmesus Pariisi ja Berliini ärevaks teeb

Ukraina täisliikmesus muudaks EL-i otsustusmehhanismi. Umbes 44 miljoni elanikuga Ukrainast saaks liidu suuruselt viies liikmesriik. Kvalifitseeritud häälteenamuse puhul, kus otsuse vastuvõtmiseks on vaja 55% liikmesriikidest, mis esindavad 65% EL-i elanikkonnast, nihutaks Ukraina kaal mõju ida poole. DGAP analüüs leidis, et Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole suutnud laienemisstrateegiaid kooskõlastada ning Ukraina liitumine nõrgendaks Prantsuse-Saksa telje võimet tulemusi kontrollida.

Merzi ettepanek annaks osa sellest nihkest kohe: hääleõiguse nõukogus, kuid ilma ligipääsuta EL-i eelarvele, põllumajandustoetustele ja struktuurifondidele. Financial Timesi viidatud EL-i nõukogu sisemise analüüsi järgi muudaks Ukraina täisliikmesus Prantsusmaa esimest korda ühise põllumajanduspoliitika netomaksjaks (Poland Watch).

Prantsuse avalik arvamus on EL-i laienemise suhtes Euroopas kõige jahedam. Emmanuel Macron küsis komisjonilt Ukraina liitumiseks „täpset ajakava”, kuid siduvat lubadust ei andnud (Le Monde).

Lohutusauhind, mida Zelenskõi ei võta

Merz seob ettepaneku rahudiplomaatiaga. Tema kirja järgi „aitab see kaasa käimasolevatele rahukõnelustele”. Aprillis soovitas ta Zelenskõil öelda ukrainlastele: „Ma avasin teile tee Euroopasse.” Pakkumine on mõeldud kompensatsioonina, Euroopa ankruna, mis aitaks kodus müüa territoriaalseid järeleandmisi võimalikus rahuleppes.

Zelenskõi näeb riski. Isegi hääleõigusega nõukogus jääks assotsieerunud liikmesusega Ukraina väljapoole EL-i eelarvet ja põllumajandustoetusi. Sellisel staatusel puuduks aluslepingutel põhineva liikmesuse õiguslik püsivus. Kuna Viktor Orbán kaotas aprillivalimiste järel Ungaris võimu, on peamine Ukraina liitumist blokeerinud veto-oht kadunud. Miks leppida pooliku staatusega, kui täisliikmesuse tee võib nüüd olla selgem?

Poola näeb peamise auhinnana artiklit 42.7: Euroopa kaitsegarantiid, mis sõltuks vähem ebakindlast NATO vihmavarjust, nagu Poola analüütikud väidavad. Samal ajal kardavad Poola põllumehed Ukraina põllumajanduse konkurentsi. Slovakkia peaminister Robert Fico lükkas idee tagasi sõnadega: „Me kas võtame kellegi EL-i vastu või ei võta.” Alles mõni nädal varem oli ta lubanud Zelenskõile täielikku toetust Ukraina EL-i teel.

Juunikuu Euroopa Ülemkogu ametlikus päevakorras laienemist ei ole. Komisjoni laienemiseelse reformi pakett, mis peaks selgitama, kuidas üle 30 liikmega EL tegelikult toimiks, on korduvate viivituste järel endiselt avaldamata. Iirimaa välisminister hoiatas, et assotsieerunud liikmesus „riskib Ukraina jätmisega määramatusse olukorda”.

Zelenskõi vastuseis põhineb arvestusel, et Euroopal on Ukrainat institutsiooni sees vaja rohkem kui Ukrainal asendusliikmesust väljaspool seda. Kui assotsieerunud liikmesus osutub Euroopa pealinnadele piisavalt mugavaks, väheneb surve viia täisliikmesus lõpuni. Kiievi jaoks ongi see mugavus peamine oht.