Nuctechi skanneritel puudub jälg

Eesti toll ja Tallinna lennujaam on aastaid kasutanud Hiina riigiettevõtte Nuctechi röntgenkontrolliseadmeid (Postimees). Avalikest andmetest ei nähtu tõendatud luurejuhtumit, vaid vastutuslünk. Hankematerjalid, lepingutingimused, julgeolekuriski hinnangud ning tarkvarauuenduste ja hoolduse korraldus pole avalikud. Põhiküsimus on lihtne: kas ostu käsitleti üldse julgeolekutundliku otsusena, nagu sellise seadme puhul peaks?

Seade pole pelgalt metallist tunnel

Pagasiskanner näib väljast passiivse röntgenväravana. Tegelikult on see pigem võrgustatud arvuti, mille külge on lisatud röntgenallikas. Kaasaegsed kompuutertomograafial põhinevad lennujaamaskannerid koguvad kujutisi mitmest nurgast ning tarkvara paneb neist kokku kolmemõõtmelise pildi, mida operaator saab pöörata ja kihtidena vaadata (NIST). Seade logib läbivalgustatud esemeid, märgib kahtlasi objekte ja vajab korrapäraseid tarkvarauuendusi, et tuvastus töötaks õigesti.

Seetõttu pole tarnija üksnes metallkasti müüja. Hoolduse ja rikete lahendamiseks jääb tootjale sageli kaugjuurdepääs, sisuliselt digitaalne peavõti süsteemi juurde. See võib olla tehniliselt vajalik, kuid ostja peab teadma, kelle käes ligipääs on, millal seda kasutatakse ja milliste õigustega. ENISA ja Ühendkuningriigi NCSC tarneahela juhised hoiatavad, et hoolduskanalid võivad muutuda loata ligipääsu või märkamatute seadistusmuudatuste teeks.

Piiriskannerite puhul tähendab see, et sügava süsteemiligipääsuga isik võiks teoreetiliselt näha kontrollikujutisi või muuta tuvastuslävesid nii, et seade reageerib mõnele objektile nõrgemalt, ilma et operaator seda märkaks. Need on sektoris hästi kirjeldatud struktuursed riskid. Need ei tõenda, et mõni konkreetne Nuctechi seade oleks kompromiteeritud.

Brüssel uurib raha, mitte luuret

Euroopa Komisjoni tegevus Nuctechi suhtes on konkurentsiuurimine, mitte julgeolekuotsus. 2024. aasta aprillis kontrollisid komisjoni ametnikud Nuctechiga seotud ruume Poolas ja Hollandis EL-i välissubsiidiumide määruse alusel. Alates 2023. aastast võimaldab see määrus Brüsselil uurida, kas kolmanda riigi rahaline tugi aitas ettevõttel Euroopa hangetel konkurente alla lüüa (Euroopa Komisjon). Nuctech vaidlustas osa läbiotsimistel saadud andmete käsitlemisest, kuid EL-i Üldkohus lükkas ajutise õiguskaitse taotluse 2024. aasta juulis tagasi. Lõplikku otsust pole avaldatud.

Eristus on oluline. Brüssel uurib, kas riigi toel madal hind moonutas konkurentsi. See on teine küsimus kui seadmete usaldusväärsus julgeoleku mõttes. Välissubsiidiumide määrus sellele vastust ei anna.

Riiklik ost, ühine risk

EL-i välispiiri skannereid ostavad liikmesriigid ise, tavaliselt tolliasutused ja lennujaamad. Kui kaup on Eesti tollist läbi saanud, liigub see edasi ühtsel turul, 27 riigi alal, kus toodetele enam sisepiiridel kontrolli ei tehta. Tallinnas kontrollitud reisijad lendavad edasi Schengeni alal. Iga kontrollpunkti terviklus on teiste jaoks eeldus.

Liikmesriigid käsitlevad seda eeldust erinevalt. Nuctechil on Varssavi lähedal tootmis- ja teeninduskeskus, mistõttu Poola risk on ka füüsiline: remont ja tarkvarauuendused liiguvad Hiina emaettevõtte kohaliku tütarfirma kaudu. Leedu riiklikult tähtsa taristu kaitseraamistik võimaldaks sellist ostu hinnata omandistruktuuri ja kaugjuurdepääsu riskide järgi. Holland seob Hiina tehnoloogia oma luureteenistuse selgete spionaažihoiatustega. Eesti puhul on Nuctechi kasutamine teada, kuid otsuse juhtimisjälg jääb avalikkusele nähtamatuks.

EL-i reeglid, näiteks NIS2 direktiiv, kohustavad elutähtsate teenuste osutajaid tarneahela riske juhtima. Belgia blokeeris hiljuti riikliku julgeoleku kaalutlusel Hiinaga seotud ülevõtmise kopterioperaatoris. Ent hankepõhine otsus, tarnija hindamine ja ligipääsuõiguste andmine jäävad liikmesriigi tasandile.

Brüssel saab muuta riiklikult subsideeritud konkurentsi keerulisemaks. Ta ei auditeeri tagantjärele iga piiril juba töötavat skannerit. Vastutusküsimus on riiklikel ostjatel. Kuni Eesti ei avalda, kuidas seda ostu hinnati, jääb arutelu luurehirmude ja hankevaikuse vahele ning tegelik juhtimislünk püsib lahendamata.