EL eemaldas kaks oligarhi, jättis 3,000 nimekirja

EL-i liikmesriikide valitsused leppisid teisipäeval kokku, et Venemaa miljardärid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman arvatakse Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirjast välja. Üle 3000 inimese ja üksuse suhtes kehtivad piirangud jäävad 22. septembrini 2029 (Kyiv Independent, The Guardian). Läti ja Eesti on seejärel kehtestanud mõlemale mehele riiklikud sanktsioonid, kuid need ei taasta varade külmutamist kõigis 27 liikmesriigis.

Miks EL-i ühine nimekiri nii mõjukas on

Nimekirja mõju tuleneb sellest, mida see kohustab eraettevõtteid tegema. Määruse 269/2014 alusel, mis muudab Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja siduvateks finantsreegliteks, peab nimekirja kantud isiku raha hoidja selle külmutama ning talle ei tohi makseid teha (EUR-Lex). Kohustus kehtib EL-i pankadele ja ettevõtetele ka väljaspool liitu tegutsedes. Samuti hõlmab see välismaal viibivaid EL-i kodanikke ja tehinguid, mis tehakse osaliselt liidu territooriumil.

Praktikas kontrollivad sama nimekirja Frankfurdi pank, Milano notar ja Luksemburgi fond. Kui nimekirjast eemaldamine jõustub, ei ole neid kaht meest seal enam. See lõpetab üksnes sellest nimekirjast tulenevad piirangud; konkreetsele varale seatud eraldi piirangu puhul tuleb hinnata teist õiguslikku alust.

Muudatuse täpne jõustumisaeg pole veel selge. BBC Russian teatas, et otsus ilmus teisipäeva õhtul Euroopa Liidu Teatajas, kus õigusaktid avaldatakse enne nende siduvaks muutumist (BBC Russian). To Brief pole muudatusakti numbrit ega jõustumisaega veel ametlikust väljaandest kinnitanud.

Kuidas kaks nime kogu nimekirja uuendamise ohtu seadsid

Nimekirjakannete pikendamiseks on vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut, mis annab igale valitsusele vetoõiguse. Tähtaja eel annab see vaidlusaluse nime ümber peetavas vaidluses ühele valitsusele mõjuvõimu tuhandete teiste nimekirja kantute üle. Kui pikendamine läbi kukub, kaovad piirangud kõigi nimekirjas olevate suhtes.

Diplomaadid ütlesid Euronewsile, et Prantsusmaa toetas Slovakkiat Usmanovi nimekirjast eemaldamise nõudes (Euronews). Pariis pole oma seisukohta avalikult selgitanud. Pikendamisel aegus teisigi nimekirjakandeid, ent kokkulepet takistasid need kaks nime.

Läti kasutas 21. septembril vetot, kuid loobus sellest hiljem. Riigi põhjendus oli, et kogu nimekirja kehtivuse lõppemine oleks vabastanud piirangutest kõik teised sinna kantud (Kyiv Independent, The Guardian). Varasemas loos kirjutasime, kuidas Läti veto lõpuks tagasi võeti (To Brief).

Eesti oli meeste nimekirjast eemaldamise vastu, kuid jäi erapooletuks. Ühehäälsuse nõude korral ei takista erapooletuks jäämine otsust. Tallinn väljendas vastuseisu, kuid ei peatanud kokkulepet. Välisministeerium kirjeldas tulemust kui isikuvastaste sanktsioonide kolmeaastast pikendamist (Eesti välisministeerium). Pikem tähtaeg vähendab sagedasi hetki, mil üks pealinn saab kogu nimekirja kehtivuse ohtu seada.

Mida Balti riikide sanktsioonid võimaldavad ja mida mitte

Läti valitsus teatas 23. septembril mõlemale mehele kehtestatud finants- ja sissesõidupiirangutest (LSM). Eesti teatas oma riiklikest sanktsioonidest pärast meeste EL-i nimekirjast eemaldamist. Mõlema riigi meetmeid on kirjeldatud vaid üldsõnaliselt; erandid ja jõustumiskuupäevad pole kinnitatud.

Leedu pole sama kaugele jõudnud. Välisministeerium on teinud ettepaneku keelata mõlemal mehel viieks aastaks riiki siseneda (LRT). 23. septembri seisuga oli varade külmutamise kord veel koostamisel ja Leedus polnud ükski meede jõustunud (Lrytas/ELTA).

Riiklikud sanktsioonid kehtivad vaid selle riigi jurisdiktsiooni piires. Läti või Eesti kehtestatud varade külmutamine seob nende riikide jurisdiktsiooni all tegutsevaid panku ja ettevõtteid. See ei saa anda korraldusi Saksamaa või Itaalia pangale ega kanda mehi tagasi EL-i nimekirja.

Sissesõidukeeld võib ulatuda kaugemale. Schengeni infosüsteem on piirivalvurite ühine andmebaas, kus ühe riigi keeld võib kaasa tuua sisenemisest keeldumise ka mujal viisavabas alas (EUR-Lex). Pole teada, et Riia või Tallinn oleks sellise hoiatuse süsteemi sisestanud. Isegi kui nad seda teevad, puudutab hoiatus reisimist, mitte raha.

Kokkuleppega sai EL kolmeks aastaks pikendada laiema nimekirja kehtivust. Selle hinnaks oli loobumine vahendist, mis kohustas kõiki liidu panku ja ettevõtteid külmutama nende kahe mehe vara. Balti riikide seadused piiravad nende tegevust koduriigis ja Schengeni hoiatus võib takistada Euroopasse sisenemist, kuid kumbki ei ulatu nende kontodeni Frankfurdis ega Luksemburgis. Ühise varade külmutamise taastamiseks oleks vaja uut ühehäälset EL-i otsust; sama nõue võimaldas meestel nüüd nimekirjast pääseda.