EL vahetab kaks oligarhi sanktsioonide vastu

EL-i suursaadikud leppisid 22. septembril väidetavalt kokku, et pikendavad üht Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja senise kuue kuu asemel kolme aasta võrra (EFE/Unitel, Il Foglio). Vastutasuks eemaldataks nimekirjast kaks miljardäri, Mihhail Fridman ja Alisher Usmanov. Kumbki muudatus pole veel õiguslikult jõustunud. Kui eemaldamine kinnitatakse, sõltub meeste varade külmutamise jätkumine sellest, millises riigis varad asuvad.

Mis kehtib praegu

Nimekirja kuuluvad inimesed, keda süüdistatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamises. See on üks mitmest EL-i Venemaa-vastasest sanktsioonirežiimist. Seda toetavad kaks õigusakti. Välis- ja julgeolekupoliitika otsus määrab, kes nimekirja kantakse ja kellel keelatakse EL-i reisida (Decision 2014/145/CFSP). Eraldi määrus 269/2014 muudab varade külmutamise kohustuslikuks kõigile EL-i pankadele ja ettevõtetele.

Suursaadikute kokkulepe ei muuda kumbagi õigusakti. Mõlemat peab muutma nõukogu, kus 27 liikmesriigi ministrid teevad ametlikud otsused, ning muudatused tuleb avaldada EL-i ametlikus väljaandes. Kolmapäeva hommikuks ei olnud To Brief leidnud avaldatud õigusakti, millega jõustataks kolmeaastane tähtaeg või eemaldataks nimekirjast Fridman ja Usmanov. Seni kehtib nimekiri seitsmepäevase ajutise pikenduse alusel, mis võeti vastu selle aegumise vältimiseks (To Brief).

Kuidas ühest vetost sai kauplemisvahend

Pikendamine nõuab ühehäälset otsust, mis tähendab, et iga liikmesriik võib selle blokeerida (Article 31 TEU). Nii muutub iga tähtaeg läbirääkimisvahendiks. Esimesena jättis oma nõusoleku andmata Slovakkia. Seejärel nõudis Prantsusmaa Usmanovi nimekirjast eemaldamist, ütlesid Euronewsi nimetatud neli diplomaati.

Läti kasutas sama vetoõigust mõlema eemaldamise blokeerimiseks (To Brief). Teatatud kokkulepe viitab sellele, et Läti on vastuseisu nüüd tagasi võtnud.

Prantsusmaa põhjendas oma nõudmist riikliku julgeolekuga, kuid pole öelnud, milline huvi kaalul on. Prantsusmaa delegatsioon viitas „konkreetsele riikliku julgeoleku küsimusele“, ütlesid diplomaadid Euronewsile. Kui ajakirjanik küsis 17. septembril Prantsusmaa välisministeeriumilt, miks soovib Pariis Usmanovi nimekirjast eemaldada, vastas pressiesindaja, et nõukogu arutelud on konfidentsiaalsed (France Diplomatie). Vaikus on pannud diplomaadid oletama, et taustal on varjatud kokkulepe, kuid ükski dokument seda teooriat ei toeta (EUobserver).

Kahte meest käsitleti läbirääkimistel koos, kuid nende kohtuasjade tulemused on erinevad. EL-i Üldkohus tühistas Fridmani esialgse nimekirjakande 2024. aasta aprillis, sest tõendid polnud piisavad. Usmanovi nimekirjakande jättis kohus 2024. aasta veebruaris jõusse (CURIA, T-301/22, CURIA, T-237/22). Kui kokkulepe jõustub, eemaldataks Usmanov nimekirjast hoolimata sellest, et kohus on tema nimekirjakannet kinnitanud. Pariis taotles seda tulemust, kuid pole avalikult selgitanud, miks.

Mis juhtub varade külmutamisega pärast nimekirjast eemaldamist

EL-i nimekirja kandmine kohustab kõiki liikmesriikide panku inimese varasid külmutama. Riiklik meede kehtib ainult selle riigi territooriumil. Läti sanktsiooniseadus lubab Riial kehtestada oma külmutamis- ja sisenemiskeelud (Latvian sanctions law). Need oleksid siduvad Läti pankadele, kuid mitte Saksamaa või Itaalia pangale, kus samad varad võivad asuda.

Itaalia näitab teist äärmust. Sardinias asuvate Usmanoviga seotud villade 2022. aasta külmutamine tugines EL-i nimekirjakandele ning eraldi Itaalia otsust pole avalikustatud (Il Foglio). Kui nimekirjast eemaldamine jõustub, pole Roomal tõenäoliselt enam õiguslikku alust villasid külmutatuna hoida. Saksamaa jääb nende kahe näite vahele. Frankfurdi kohus leidis juunis, et võimud ei tõendanud Usmanovi kontrolli jahi Dilbar üle. Laeva kinnipidamist õigustab praegu üksnes pooleliolev apellatsioonimenetlus (taz).

Mida pikem tähtaeg annab

Kolmeaastane tähtaeg muudaks pankade ja ettevõtete jaoks olukorra prognoositavamaks. Samuti väheneks nende kindlate tähtaegade arv, mil üks liikmesriik saab ähvardada kogu nimekirja püsimist. Nõukogu võiks nimekirjakandeid ka tähtaegade vahel muuta ning nimekirja kantud inimesed saaksid endiselt kohtusse pöörduda. Väheneks aga nende kohustuslike hetkede arv, mil kõik 27 valitsust peavad ülejäänud nimede nimekirjas hoidmise heaks kiitma.

Enne muudatuste jõustumist peab nõukogu avaldama õigusakti. Prantsusmaa peab selgitama riikliku julgeoleku põhjendust, mida ta seni pole avalikustanud. Kui Usmanov nimekirjast eemaldatakse, ei otsusta tema varade külmutamise üle enam EL. See sõltub selle riigi õigusest, kus varad asuvad.