EL-i ja Hiina hübriidiautode kokkulepe toetub avaldamata prognoosile

EL ja Hiina leppisid 9. oktoobril Pekingis kokku, et Hiina „piirab” hübriidautode eksporti Euroopasse. Kumbki pool ei avaldanud autode arvu, alguskuupäeva ega kokkuleppe jõustamise viisi (Euroopa Komisjoni pressikonverents, Hiina kaubandusministeerium). Ainsa arvu on nimetanud Brüssel: kaubandusvolinik Maroš Šefčoviči sõnul väheneb autode eksport üle poole. Võrdlusaluseks pole aga praegune müük, vaid prognoos selle kohta, kui palju Hiina oleks kokkuleppeta eksportinud (Euroopa Komisjoni pressikonverents, Politico).

Kärbe prognoosist, mitte müügist

Varasemas loos kirjutasime kokkuleppe väljakuulutamisest (To Brief). Šefčovič jõudis kokkuleppele Hiina kaubandusministri Wang Wentao’ga pärast kahepäevaseid kõnelusi ja nimetas seda esimeseks etapiks (Euroopa Komisjoni pressikonverents). Hiina kaubandusministeeriumi avalduses kirjeldatakse kokkulepet hübriidkaubanduse kohta „kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega”, kuid ekspordi vähendamise arvu ei nimetata (Hiina kaubandusministeerium). Mõlemad pooled kinnitavad, et kokkulepe on olemas, kuid arvu on avaldanud vaid üks neist.

Ajakirjanik küsis, kas „üle poole” tähendab praeguse või varasema müügiga võrreldes. Šefčovič rääkis selle asemel nelja aasta impordiprognoosist olukorras, kus poliitika ei muutu, ja ütles, et kokkulepe võib selle stsenaariumiga võrreldes ära hoida „mitme miljoni” auto ekspordi (Euroopa Komisjoni pressikonverents). Võrdlusbaas määrab, mida väide tähendab. Kui kokkuleppeta prognoos näitab järsku kasvu, võivad Hiina hübriidautode tarned ka edaspidi suureneda, jäädes samal ajal prognoositust palju väiksemaks. Euroopa Komisjon pole avaldanud prognoosi ega selle eeldusi, mistõttu ei saa keegi väljastpoolt komisjoni seda arvu kontrollida.

Miks hübriidid tollide alt välja jäid

Alates 2024. aasta oktoobrist maksustatakse ainult elektrimootoriga sõitvaid Hiina autosid kuni 35,3% lisatollimaksuga (ELi rakendusmäärus 2024/2754). Need tasakaalustavad tollimaksud ehk lisatasud, millega püütakse neutraliseerida välisriigi toetusi, ei hõlma autosid, millel on ka sisepõlemismootor. Hübriidautol on selline mootor. Tavahübriidis töötab bensiinimootori kõrval väike aku, mida laetakse sõidu ajal; pistikhübriidil on suurem aku, mida saab laadida vooluvõrgust.

Pistikhübriidide müük näitab, kui kiiresti Hiina autotootjad selle turunišini jõudsid. Autotootjate ühenduse ACEA andmetel kuulus Hiina kaubamärkidele 2024. aastal 2% Euroopa pistikhübriidide müügist, kuid 2026. aasta esimesel poolaastal juba 25%. Arvestus käib automargi, mitte auto tootmiskoha järgi, ja kokkuleppest ei selgu veel, millistele autodele piirang kehtib.

Kes võib võita, kes maksma jääda

Euroopa tehased, kus toodetakse konkureerivaid mudeleid, võivad saada lisatellimusi, kui piirang päriselt importi vähendab. Näiteks paneb Stellantis Prantsusmaal Rennes’is kokku Citroën C5 Aircrossi hübriid- ja pistikhübriidversioone (Stellantis). Keegi pole hinnanud, kas müük sinna liiguks või kui palju töökohti see looks. Saksa autotootjate lobiorganisatsiooni VDA juht Hildegard Müller nimetas kokkulepet esimeseks positiivseks märgiks, kuid ütles, et selle mõju saab hinnata alles siis, kui tingimused on teada (Tagesschau).

Ostjad kaotavad ainult siis, kui piirmäär on nii madal, et vähendab tegelikult importi. Sel juhul väheneb konkurents ja kõigil automarkidel on väiksem surve allahindlusi teha. Kui piirmäär jääb kasvavast prognoosist madalamaks, kuid tänasest impordimahust kõrgemale, võib import siiski kasvada. Osa kulust võivad kanda eksportijad või edasimüüjad, teenides väiksemat kasumimarginaali. Kuni piirmäära pole kokku lepitud, oleks igasugune hinnamõju hinnang oletus.

Kokkuleppe õiguslik vorm võib määrata, kui kaua see kestab. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaitsemeetmete reeglid ehk erakorralise kaubanduskaitse reeglid keelavad valitsustel taotleda vabatahtlikke ekspordipiiranguid, millega eksportija lubab vähem tarnida (WTO kaitsemeetmete leping). Hiina lubadus eksporti „piirata” meenutab esmapilgul sellist piirangut, mistõttu on tähtis, millise õigusliku vahendi Brüssel valib. Šefčovič pole öelnud, millist vahendit ta kavatseb kasutada (Politico).

ELi juhid tutvuvad plaani põhitingimustega esimest korda 15. oktoobril (Euroopa Komisjoni pressikonverents). Mõlemad valitsused kinnitavad, et kokkulepe on olemas, kuid selle tingimustes pole veel kokku lepitud. Ekspordipiiri pole avaldatud ning väidet, et eksport väheneb üle poole, ei saa kontrollida, sest selle aluseks olev prognoos pole avalikkusele teada. Pärast plaani läbivaatamist peab Šefčovič avalikkusele esitama kaks arvu: prognoosi selle kohta, kui palju eksporditaks kokkuleppeta, ja kehtestatava ülempiiri.