Euroopa Patriotid sõltuvad Washingtonist

USA kasutas Iraani-vastases sõjas ära ligikaudu poole oma Patriot-tõrjerakettidest ja peaaegu neli viiendikku THAAD-rakettidest, näitavad CSIS-i mudelid ning CNN-i ja Reutersi andmed. Just nendele relvasüsteemidele on Euroopa NATO liitlased kulutanud raha, treeninud oma üksusi ja ehitanud osa heidutusest. Kuid laskeseadme omamine ei tähenda, et riigil oleks kontroll järgmise tõrjeraketi üle.

Tootmisauk

Trumpi administratsioon eitab, et varudes oleks ohtlik puudujääk, kuid pole avaldanud ei tegelikke laoseise ega reservitasemeid. CSIS-i hinnangul on Patrioti tõrjerakettide varu langenud alla 1 000 raketi. Enne sõda oli neid umbes 2 200. THAAD-rakette on alles ligikaudu 250, võrreldes varasema 452-ga (CSIS).

Pentagoni enda käitumine näitab survet varudele. USA kaitseministeerium sõlmis Lockheed Martini ja Northrop Grummaniga kokkulepped, et kolmekordistada Patrioti ja neljakordistada THAAD-i tootmist. Northrop teatas 3 miljardi dollari mahus kiirenduslepingutest (Defense News, Northrop Grumman). Tootmist ei kolmekordistata siis, kui varu on piisav. Uus võimsus jõuab aga kohale kümnendi lõpus, mitte järgmises kvartalis.

Ukraina, NATO idatiib, Lähis-Ida ja India-Vaikse ookeani piirkond sõltuvad kõik samast USA kontrollitavast tootmisliinist. Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, on Washington juba alustanud ametlikku ülevaatust USA vägede paiknemisest Euroopas (To Brief). Rakettide puhul on piirang veel konkreetsem: ka siis, kui USA poliitiline tahe püsib, seab füüsiline varu selged piirid.

Euroopa maksab, Washington otsustab

Hollandi näide näitab sõltuvuse mehhanismi. Haagist sai esimene NATO riik, mis suunas 500 miljonit eurot PURL-i kaudu Ukrainale. PURL on NATO mehhanism, mille kaudu liitlased rahastavad USA relvade ostu Ukrainale. Holland on Kiievile juba andnud Patrioti laskeseadmeid, radari ja tõrjerakette (Dutch Defence).

Euroopa raha USA tootmisahelas ei anna Euroopale kontrolli selle üle, mis ahelast välja tuleb. Washington otsustab, millised napid tõrjeraketid lähevad Ukrainale, millised jäävad USA reservi, millised jõuavad Lähis-Ida partneriteni ja millised täidavad liitlaste tellimusi. Nagu Hollandi ajaleht NRC kirjutas, töötab ballistiliste rakettide vastu tõhusalt üksnes Patriot. Kui varud kahanevad, võib Ukraina jääda olukorda, kus Venemaa saab tegutseda vabamalt.

Šveits annab ümberprioriseerimisest konkreetse näite. Bernile on teatatud, et Patrioti tarned hilinevad, sest Washington saadab tõrjeraketid esmalt Ukrainale (Reuters). Ükski Euroopa liitlane pole avalikult sarnast viivitust teatanud. Kuid järjekord võib uuesti muutuda ühe USA poliitilise otsusega.

Mida Euroopa saab asendada ja mida mitte

Madalama ja keskmise õhutõrjekihi puhul on Euroopal rohkem liikumisruumi. Saksamaa on tarninud Ukrainale IRIS-T süsteeme oma tootmisliinidelt (Bundesregierung). MBDA Aster-rakett koos Prantsuse-Itaalia SAMP/T laskeseadmega on tugevaim Euroopa päritolu kõrgema kihi lahendus. Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik on tellinud üle 200 täiendava Asteri ning lühendanud tarneaegu (MBDA).

Kõige keerulisemate ballistiliste ohtude vastu jääb vahe siiski püsima. Euroopas pole süsteemi, mis vastaks PAC-3 MSE või THAAD-i võimele tabada kiiresti liikuvaid lõhkepeasid. USA raketitüüpide litsentstootmise käivitamine Euroopas võtab Reutersi andmetel tavaliselt kolm kuni seitse aastat pärast lepingu sõlmimist. Ukraina Fire Pointi konsortsium arendab koos kümne Euroopa partneriga odavamat tõrjeraketti, mis täiendaks Patrioti, kuid esimene täielik ballistilise sihtmärgi tõrjekatse pole oodatav enne 2027. aasta keskpaika (Defense News).

Euroopa lähiaja vastus saab olla oma tootmisvõimsuse kasvatamine sellise tasemeni, et nappi USA laskemoona kasutatakse ainult nende ohtude vastu, mida miski muu ei kata. Euroopa kaitseministrid pole oma avalikkusele veel selgitanud, kuidas see ümberjaotus toimub ja millise ajakavaga. Puudujäägi andmed on avalikud. Moskva näeb neid samuti.