Euroopa jäi Ukraina kõnelustest kõrvale

Ukraina, Venemaa ja USA läbirääkijad kohtusid 10. novembril Abu Dhabis umbes neljaks tunniks. See oli nende esimene kolmepoolne kõnelusvoor pärast veebruari (Kyiv Independent). Euroopa saadikud viibisid samas linnas, kuid läbirääkimiste ruumi neid ei kutsutud. Kui kokkulepe eeldab Euroopa vägede saatmist või EL-i sanktsioonide muutmist, peavad selle heaks kiitma Euroopa valitsused.

Kõige konkreetsem teema oli suur vangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel. Kokkulepet ei teatatud. Üks Ukraina ametnik ütles AP-le anonüümselt, et üksikasju arutatakse lähipäevil (AP). Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles, et tulemusi on veel vara hinnata (TASS). Vahetatavate vangide nimekirja, arvu ega kuupäeva pole avaldatud.

Sõdivad pooled ei lepi kokku ka kõneluste eesmärgis. Volodõmõr Zelenskõi nimetas neid „konstruktiivseks ja sisuliseks”. Tema kava järgi tuleb kõigepealt sõda lõpetada, seejärel määratleda Ukraina julgeolekutagatised ja lõpuks arutada kogu Euroopat puudutavaid kokkuleppeid (Ukraina president). Venemaa delegatsiooni liige seadis Reutersi teatel teemad vastupidisesse järjekorda: Moskva peab kõneluste põhiküsimuseks uut Euroopa julgeolekukorraldust (Reuters).

Enne kohtumist kaasatud, kõnelustelt kõrvale jäetud

Euroopa suuremate pealinnade julgeolekunõunikud kohtusid enne kolmepoolset istungit Ukraina ja USA delegatsioonidega. Nendega liitusid EL-i ja NATO ametnikud. Seejärel jäid eurooplased põhiläbirääkimiste ruumist välja, kirjutab POLITICO. Ühisavalduses kinnitati Ukraina suveräänsust ja nõuti usaldusväärseid julgeolekutagatisi (Euroopa Ülemkogu).

Vahetult enne istungit Kiievi ja Washingtoni teavitamine andis eurooplastele tõenäoliselt võimaluse mõjutada, milliseid teemasid need delegatsioonid tõstatavad. Venemaa läbirääkijaid nad küsitleda ega kokkuleppe sõnastuse üle läbi rääkida ei saanud. Moskva oli eurooplaste kaasamise vastu juba enne kõnelusi, nagu kirjutasime (To Brief), ning jäi oma seisukohale kindlaks. USA välisminister Marco Rubio nimetas päeva „väga tulemuslikuks” ja ütles, et Washington loodab formaati edaspidi laiendada, et kaasata ka eurooplased (Guardian).

Moskva pole täpsustanud, mida tema pakutav Euroopa julgeolekukorraldus sisaldaks. Leedu on juba seadnud ühe piiri. Välisminister Kęstutis Budrys ütles, et Vilnius lükkaks tagasi kokkuleppe, mis annaks Venemaale mõjuvõimu otsustada, millised liitlasväed Leedu piirkonnas paiknevad (LRT). Väeüksuste paigutamise otsustavad Euroopa valitsused ja NATO liitlased. Ilma nendeta läbi räägitud julgeolekukorraldus paluks neil nõustuda tingimustega, mida nad ise arutanud pole.

Isegi kui kõneluste formaat laieneb, pole EL otsustanud, kes seda esindab. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on palunud Euroopa Ülemkogu presidendil António Costal selgitada, kes EL-i nimel räägib ja millise mandaadiga. Costa juhatab riikide juhtide tippkohtumisi, kuid ei saa üksi saadikut määrata. Selleks peavad kokku leppima liikmesriikide juhid. Järgmine mitteametlik kohtumine toimub 13. novembril Dublinis (Iirimaa eesistumine). Avaldatud päevakava järgi pole teada, kas seal esindaja küsimust arutatakse.

Otsused jäävad Euroopa pealinnade teha

Euroopa kõrvalejäämine paistab kõige selgemalt julgeolekutagatiste puhul. 2026. aasta jaanuaris vastu võetud Pariisi deklaratsioon näeb ette, et peamiselt Euroopa riikidest koosneva Tahtekoalitsiooni rahvusvahelised väed saadetakse Ukrainasse alles siis, kui sõjategevuse lõpp on usaldusväärne. Iga riigi panus sõltub selle riigi enda heakskiidumenetlusest (Élysée). Washington ei saa lubada Ukraina heaks ühtki Euroopa sõdurit. Sama kehtib Kiievi kohta.

Sanktsioonide puhul kehtib samasugune piirang. EL võtab sanktsioonid üldjuhul vastu ühehäälselt, nii et iga liikmesriik saab otsuse blokeerida (Euroopa Liidu Nõukogu). Abu Dhabis läbirääkimisi pidavad pooled ei saa kohustada EL-i Venemaa-vastaseid meetmeid tühistama, isegi kui kokkulepe seda eeldaks.

Kõneluste esimene päev lõi suhtluskanali ja tõi lauale võimaliku vangide vahetuse, milles Ukraina ja Venemaa saavad ise kokku leppida. Püsiv kokkulepe on keerulisem. Kui see eeldab Euroopalt vägesid või EL-i sanktsioonide muutmist, peavad heakskiidu andma valitsused, kes ootasid ukse taga. Läbirääkimiste laua taga ei saanud keegi seda nende eest teha.