Euroala inflatsioon 3.8%, alusinflatsioon vaevu tõusis

Euroala tarbijahinnad tõusid septembris aastaga 3,8%. Augustis oli aastane hinnatõus 3,2%, selgub Eurostati esialgsest kiirhinnangust (Eurostat). Inflatsioon pole olnud kiirem alates 2023. aasta septembrist (CNBC). Energia kallines järsult, samal ajal kui ülejäänud kaupade ja teenuste hinnad liikusid vähe. Euroopa Keskpank arutab 29. oktoobril, mida see hinnatõusu jaotus intressimäärade jaoks tähendab (EKP kalender).

Euroala koondnäit kinnitab eelmisel nädalal avaldatud riikide andmeid: kütuse kallinemine viis Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania inflatsiooni üle prognooside (To Brief).

Energia kallines, muu hinnatõus jäi tagasihoidlikuks

Energia moodustab ligikaudu 9% kaupade ja teenuste korvist, mida Eurostat jälgib. Septembris olid energiahinnad aastatagusega võrreldes 18,8% kõrgemad; augustis oli tõus 14,3% (Eurostat). Energia alla kuuluvad peale bensiini ja diislikütuse ka elekter, gaas ja kütteõli.

Hinnatõus erines riigiti. Energiahinnad kallinesid Saksamaal 14,9% ja Itaalias 22,3% (Destatis, Istat). Leibkonnad, kelle eelarvest kulub suurem osa autoga sõitmisele ja kodu kütmisele, tunnevad hinnatõusu teravamalt, kui euroala keskmine näitaja lubab arvata.

Majandusteadlased jälgivad ka alusinflatsiooni. See näitaja jätab välja energia, toidu, alkoholi ja tubaka, mille hinnad kõiguvad kõige rohkem, ning aitab hinnata, kas hinnasurve levib laiemalt. Alusinflatsioon tõusis augusti 2,4%-lt septembris 2,5%-ni (Eurostat).

Teenuste hinnad annavad märku

Alusinflatsiooni sees tasub kõige tähelepanelikumalt jälgida teenuseid. Juuksuri-, restorani- ja remonditeenuste hinnad sõltuvad suuresti palkadest. Nende kallinemine võib olla esimene märk sellest, et töötajad taotlevad energiaarvete kasvu korvamiseks palgatõusu ning ettevõtted tõstavad omakorda hindu, et palgakulu katta. Majandusteadlased nimetavad seda teise ringi mõjuks.

Teenuste hinnatõus kiirenes septembris 3,0%-lt 3,2%-ni (Eurostat). Ühe kuu andmetest ei selgu, kas hinnatõusu veavad palgad, ning need näitajad palgaandmeid ei sisalda. ING peaökonomist Bert Colijn ütles, et inflatsiooni taga on endiselt peamiselt energia, kuid energiahindade püsimisel võib hinnasurve laieneda (Yahoo Finance). EKP septembriprognoosi järgi jõuab alusinflatsioon tipuni 2027. aastal, 2,8% juures (EKP prognoos).

Keda intressitõus mõjutaks?

EKP on intressimäärasid juba korra tõstnud. 10. septembril kergitas ta hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 2,50%-ni (EKP). Selle määraga tasustab EKP raha, mille pangad jätavad tema juurde üleöö hoiule. See seab alampiiri intressile, millega pangad üksteisele laenavad, ning kandub sealt edasi laenuintressidesse, mida pangad klientidelt küsivad.

Kui kiiresti intressimuutus leibkonnani jõuab, sõltub laenulepingust. Muutuva intressimääraga eluasemelaenu intress arvutatakse uuesti lepingus määratud ajal, sageli mõne kuu või aasta järel. Suures osas euroalast on see seotud Euriboriga ehk pankadevahelise laenuintressiga, mis muutub koos EKP intressimääradega.

Soome ja Prantsusmaa on selle poolest vastandlikud. Mais oli 95% Soome eluasemelaenudest seotud Euriboriga (Soome Pank). Soome laenuvõtja kuumakse suureneks järgmisel intressi ülevaatamisel. Prantsusmaal on üle 99% eluasemelaenudest fikseeritud intressimääraga (Prantsusmaa Pank). Olemasolevate laenude kuumaksed seal ei muutu; intressitõus mõjutaks peamiselt uusi laenuvõtjaid.

Esialgsed andmed näitavad energiahindade järsku tõusu, alusinflatsiooni väikest kasvu ja teenuste mõõdukat kallinemist. Intressitõus pidurdab laenamist ja kulutamist järk-järgult, mitme kuu jooksul. Bensiini- ega küttearveid see kuigi palju ei mõjuta, sest nende hinnad sõltuvad üleilmsetest energiaturgudest. Kui EKP tõstab intresse 29. oktoobril, kasvavad paljude Soome laenuvõtjate kuumaksed järgmisel intressi ülevaatamisel. Autojuhtidele see kütusehinna osas kiiret leevendust ei too (EKP kalender).