Neli pargast annavad Rumeeniale üheksa päeva

Doonau põhja on Cernavodă tuumajaama juures meelega uputatud neli kividega täidetud praami. Ajutine veealune tõke suunab jõevoolu Rumeenia ainsa töötava tuumajaama jahutusveehaarde poole. Veetase tõusis prognoositust 8 sentimeetrit kõrgemale, mis annab teisele reaktoriplokile vähemalt üheksa lisapäeva tööd (Digi24, HotNews). Nagu kirjutasime neljapäeval, oli Rumeenia juba teavitanud Euroopa Komisjoni, et põud ohustab Cernavodă tööd. Transpordiministeeriumi riigisekretär hoiatas, et Doonau vool võib praamid paigast nihutada (Știrile ProTV). Lahendus on seetõttu sama habras kui probleem, mida see ajutiselt leevendab.

Miks jõe veetase muutub elektriprobleemiks

Tuumajaam töötab soojusmasinana. Tuumalõhustumine tekitab soojust, soojus aurustab vee, aur paneb turbiini pöörlema ning kasutatud aur tuleb uuesti veeks jahutada. Cernavodăs teeb seda Doonau. Kui jõetase langeb liiga madalale, kaotavad pumbad imemisvõime ja operaatorid peavad reaktori seiskama enne, kui ohutusvaru kaob.

Bala haru nimeline otsekanal tõmbas ligikaudu 85% kohalikust Doonau voolust eemale marsruudilt, mis toidab jaama pumpasid (Mediafax). Rumeenia veeamet lõhkas veealuse kivimoodustise, süvendas kanalit ning uputas seejärel neli kividega täidetud praami, et Bala haru sissepääsu kitsendada ja rohkem vett jaama poole suruda (Agerpres, AP). Rumeenia valis praamid, sest need sai paika panna päevadega. Püsivaid ümberehitusi sama kiiresti teha ei saa.

Doonau vooluhulk Rumeenia piiril oli umbes 1 400 kuupmeetrit sekundis, ligikaudu kolmandik augusti keskmisest 3 900 kuupmeetrist. Hüdroloogid ootasid edasist langust alla seni mõõdetud augustikuu miinimumi (Radio România, Agerpres).

Cernavodă toodab tavaliselt umbes 20% Rumeenia elektrist (World Nuclear Association). Esimene plokk on alates 28. juulist seisnud. Kui ka teine plokk kaoks võrgust, väheneks pakkumine veel ligikaudu 650–680 MW võrra. See on juba muutnud Rumeenia elektri eksportijast importijaks: Serbia Energy andmetel tõusis järgmise päeva hulgihind 132,87 euroni MWh eest ning riik vajas õhtusel tiputunnil umbes 1 700 MW importi (Serbia Energy). Nuclearelectrica hoiatas kliente võimaliku vääramatu jõu olukorra eest, mis tähendab õiguslikku teadet, et ettevõte ei pruugi suuta tarnelepinguid täita (ZF).

Ühine jõgi, ebaühtlane surve

Sama põud survestab kogu Doonau vesikonda. Ungari Paksi tuumajaam vähendas tootmist 1 770 MW võrra ja tootis tavapärase ligi 2 000 MW võimsuse asemel umbes 230 MW (kormany.hu). Ka Ungari tuumaenergia varuvariant kadus, mistõttu Budapest toetus naabritele. Puudujääk kaeti suuresti Tšehhi päritolu elektriga, mis liikus Slovakkia kaudu.

Slovakkias seisis madala veetaseme tõttu seitse Gabčíkovo hüdroelektrijaama kaheksast turbiinist. Bratislava keeldus Budapesti palvest rohkem vett läbi lasta, öeldes, et Slovakkia vabastab juba Haagi lepingu järgi nõutava koguse (TA3, Noviny.sk).

Lühiajaline võitja on Bulgaaria. Kozloduy tuumajaam jätkas tööd, sest selle sisemaal asuv pumpla annab jaamale veevõtus suurema varu kui Paksil ja Cernavodăl. Bulgaaria elektrieksport kasvas 32 000–33 000 MWh-ni päevas, kui Rumeenia ja Ungari kauplejad otsisid piiriülest ülekandevõimsust (Mediapool). Euroopa Komisjon teatas, et jälgib olukorda ENTSO-E kaudu. ENTSO-E koordineerib Euroopa elektrivõrke. Komisjon ei näinud veel tarneriski, mis nõuaks ametlikku sekkumist (European Commission).

Kriisitehnika ei ole kohanemine

Prantsusmaa EDF on kavandanud ligi 9 mld € investeeringuid 15 aasta jooksul, et muuta tuumajaamade park kuumuse ja madala veetaseme suhtes vastupidavamaks. Ilma investeeringuteta arvestab ettevõte 2050. aastaks umbes 5 TWh suuruse aastase tootmiskaoga (Le Monde). Jahutustornid väldivad jõeveehaarde probleemi täielikult; Tšehhi Dukovany ja Temelíni jaamad juba kasutavad neid (World Nuclear Association).

Praamid ostsid päevi. Need ei lahendanud jõejahutusega elektritootmisse sisse ehitatud kliimariski. Ükski Doonau vesikonna valitsus ei ole veel öelnud, kuidas ta seda riski püsivalt maandab.