Prantsusmaa tahab Abu Dhabi kõnelustel osaleda

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot teatas 8. novembril, et Prantsusmaa osaleb kõnelustel, mida Ukraina, Venemaa ja USA kavandavad 10.–11. novembriks Abu Dhabis. Ta lubas, et eurooplased on „hästi esindatud” (RTL, Ukraina presidendi kantselei). Barrot ei öelnud, kes Prantsusmaad esindab ega kas esindaja saab koha põhikõnelustel või osaleb eraldi kohtumistel. ELi osalus pole kõrvalküsimus: kokkuleppe elluviimiseks oleks vaja ELi otsuseid sanktsioonide kohta, ülesehitusraha ja julgeolekulubadusi. Need kaks lahtist küsimust määravad, kui palju Barrot’ lubadus väärt on.

Kohalolek ei tähenda veel kohta laua taga

Barrot ei osanud öelda, kes Prantsusmaad esindab, ning kinnitas, et ise ta läbirääkimistel ei osale. Ta lubas, et Pariis „teeb Euroopa hääle kuuldavaks” (RTL), kuid ei täpsustanud, kas see tähendab kohta põhikõnelustel või mingit muud osalemisvormi (AP). Teade tuli enne delegatsioonide kogunemist, ajal, mil kohtumise vormi üle veel vaieldi.

Washington ja Moskva on kirjeldanud kitsamat formaati. USA presidendi Donald Trumpi saadik Jared Kushner kirjutas 6. novembril, et Euroopa partnereid konsulteeritakse Abu Dhabis „kõneluste kõrval” ning nad pääsevad laiemasse formaati alles „kui edeneb” (AFP Channel NewsAsia vahendusel). Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 3. novembril, et eurooplased ei saa kolmepoolsetel kõnelustel osaleda, kuigi neid läheb hiljem vaja laiemate julgeolekuküsimuste arutamisel (TASS). Kumbki pool ei olnud neil kuupäevadel eurooplastele kohta laua taga lubanud. Washington ja Moskva rääkisid konsultatsioonidest, Barrot aga teatas osalemisest. Erinevus on sisuline: põhitingimused pannakse paika põhikõnelustel.

Mandaati pole kellelegi antud

Isegi kui keegi pääseb laua taha, pole tal ELi nimel läbirääkimiseks mandaati. Itaalia peaminister Giorgia Meloni tõi selle puudujäägi 5. novembril esile, paludes ELi juhtidel otsustada, kes liitu kõnelustel esindab ja millise volitusega (ANSA). Meloni pöördus õigesse kohta: ainult liikmesriikide juhid ühiselt saavad anda läbirääkijale volituse rääkida kõigi nimel.

Vastus tuli samal päeval Euroopa Ülemkogu eesistujalt António Costalt. Ta kirjutas, et ELi huve peaksid esindama liidu enda institutsioonid, kuid ei nimetanud Abu Dhabi jaoks saadikut ega andnud kellelegi mandaati (Costa kiri). Euroopa valitsused on selgust nõudnud juba nädalaid (To Brief).

Panused on kõige selgemad sanktsioonide puhul. ELi välispoliitika juht Kaja Kallas ütles 6. novembril Läänemeremaade ministritele, et sanktsioone, ülesehitust või julgeolekugarantiisid puudutavat kokkulepet ei saa ellu viia ilma Euroopa osaluseta (Euroopa välisteenistus). ELi sanktsioonide leevendamiseks või tühistamiseks peavad kõik liikmesriigid nõustuma, nii et igaühel on vetoõigus (ELi Nõukogu). Prantsusmaa pole selles erand: sama õigus on kõigil teistelgi liikmesriikidel ning ühest vastuseisust piisab, et otsus takistada. Seetõttu ei saa Prantsusmaa lubadusest Abu Dhabis veel Euroopa Liidu kohustust.

Teade muudab ka Euroopa pealinnade positsiooni. Ühtset Euroopa häält nõudnud valitsused peavad nüüd võtma seisukoha Prantsusmaa sammu suhtes, enne kui nad on kokku leppinud, mida ühine seisukoht ütlema peaks.

Barrot teatas enne delegatsioonide kogunemist, et Prantsusmaa osaleb Abu Dhabi kõnelustel. Kaks küsimust määravad, kas sellest lubadusest saab mõjuvõim: kas Prantsusmaa esindaja pääseb põhikõnelustele ja kas keegi saab seal rääkida ka teiste nimel peale Pariisi? Esimesele peavad vastama Washington ja Moskva, teisele ELi valitsused. Costa kiri näitab, et sellele pole veel vastust.