Prantsuse firmade maksukulu: 10 või 20 miljardit?

Prantsusmaa rahandusministeerium ja riigi suurim tööandjate ühendus hindavad, kui palju ettevõtted 2027. aasta eelarvega maksma peavad, kaks korda erinevalt. Majandusminister Roland Lescure nimetas 3. oktoobril ettevõtete panuseks umbes 10 miljardit eurot ja Medefi hinnangut ligi 20 miljardit eurot ebatäpseks (Le Figaro). Kumbki pool pole avaldanud, milliseid meetmeid ta arvestab või millega tulemusi võrdleb. Seetõttu ei saa kontrollida, kas summad mõõdavad sama asja.

Medefi president Patrick Martin leiab, et eelarve halvendab Prantsusmaa majandusolukorda, kuid tema seisukoha taga pole esitatud üksikasjalikku arvutust (Franceinfo). Selle nädala alguses käis 20 miljardi euro suurune hinnang ettevõtete kuluna läbi ajal, mil sotsialistid ähvardasid eelarve blokeerida (To Brief). Nüüd on arvul autor ja valitsus vaidlustab selle.

Maks, mis toob tulu, kuid muutub ettevõtetele odavamaks

Maksumeedet saab hinnata kolmel viisil: kui palju see aasta jooksul tulu toob, võrreldes eelmise aastaga või prognoosiga, milles valitsus midagi ei muuda. Valitud võrdlusbaas võib muuta sama meetme koormusest leevenduseks.

Ettevõtte kasumi lisamaks näitab, kuidas see juhtub. See lisandub ettevõtte tulumaksule ja seda maksavad kontsernid, mille käive ehk müügitulu enne kulude mahaarvamist on vähemalt 1,5 miljardit eurot (KPMG). Algselt ajutisena kehtestatud maksu pikendatakse eelnõuga kolmandaks aastaks, kuid madalamate määradega: väiksema käibega kontsernide astmes 15,7% senise 20,6% asemel ja suurimate kontsernide puhul 31,4% senise 41,2% asemel (Deloitte Avocats).

Maks toob 2027. aastal riigile 5 miljardit eurot (Le Figaro, Reuters via Boursorama). Le Figaro võrdleb seda varasema 7,3 miljardi euro suuruse hinnanguga. Selle võrdlusbaasi järgi vähendab maksu pikendamine Prantsusmaa suurimate kontsernide makstavat summat. Bercy ehk Pariisi samanimelises linnaosas asuv rahandusministeerium arvab lisamaksu siiski oma 10 miljardi euro suuruse hinnangu sisse.

Palgafondi muudatus suurendab ettevõtete kulu

Teine suurem meede mõjub vastupidiselt. Prantsusmaa tööandjad maksavad palgale lisaks sotsiaalkindlustusmakseid pensioni-, tervise- ja töötuskindlustuse jaoks ning paljud saavad neilt maksetelt soodustust. Eelnõu vähendab soodustust, sest selle saamise tingimuste arvutamisel võetakse arvesse suurem osa töötaja palgast. Nii säästaks riik 3,7 miljardit eurot (Bourse Direct/AFP).

Soodustust kasutavate tööandjate kulu töötaja kohta kasvab kehtiva korraga võrreldes. Nende jaoks on see uus kulu, samal ajal kui lisamaksu puhul ettevõtete koormus väheneb. Kui liita kahaneva maksu laekumine ja soodustuse vähendamisest saadav kokkuhoid, segunevad kaks eri näitajat. Mõlemad võivad oma arvestusviisi järgi olla õiged, kuid selgituseta ei saa öelda, kui palju 10 või 20 miljardist eurost ettevõtete kontodelt 2027. aastal lisaks välja läheb.

Medefi suurem hinnang võib põhineda kõigi meetmete brutotulul, sealhulgas nende omal, mis otsustati enne seda eelarvet. See on oletus: kinnitada või ümber lükata saab seda ainult Medefi arvestus. Ka valitsuse enda kasutatud võrdlus jätab ruumi eri tõlgendusteks. Valitsuse 54 miljardi euro suurune eelarvepingutus koosneb 43 miljardist uuest meetmest ja 11 miljardist varem otsustatud meetmetest. Kava võrreldakse prognoosiga, milles poliitika jääb muutumatuks, mitte 2026. aasta tegelike kuludega (Prantsuse valitsus).

Mida peavad pooled enne hääletust selgitama

Kaalul on konkreetsed otsused. Saadikud alustavad eelarve arutelu täiskogul 13. oktoobril (AEF). Peaministril Sébastien Lecornul pole kindlat enamust ning sotsialistide juhid nõuavad, et jõukamad maksumaksjad kannaksid suurema osa koormast (Le Monde). Mõlemad pooled vaidlevad selle üle, kui palju ettevõtted juba panustavad. Valitsuse sõnul aitab eelarvepakett vähendada puudujääki ehk kulude ja tulude aastast vahet 5,4%-lt 5,0%-ni SKP-st (Prantsuse valitsus).

Vaidluse selgitamiseks saab Lescure’i ministeerium avaldada tabeli, kus on kirjas iga meede, selle kehtivusaasta ja võrdlusbaas. Medefilt on samasugust arvestust vaja, kui ta soovib, et 20 miljardi euro suurust hinnangut tõsiselt võetaks. Seni ei võimalda avaldatud info hinnata, kumb summa on tõele lähemal või kas need üldse on võrreldavad.