Prantsusmaa Pärsia lahe vägede arvul puudub lähtekoht

Prantsuse relvajõudude juhataja kindral Fabien Mandon ütles 8. oktoobril parlamendiliikmetele, et Pärsia lahe liitlaste, eeskätt Katari ja Kuveidi kaitseks on piirkonda lähetatud umbes 2000 Prantsuse sõjaväelast (Le Figaro, Reuters). Ta ei öelnud, kui palju neist saadeti piirkonda praeguse Lähis-Ida sõja tõttu. Ilma selle arvuta ei selgu, kas Pariis on suurendanud oma kohalolekut sõjatsoonis või arvestab ka seal juba varem teeninud sõjaväelasi.

Mandon esines parlamendi kuulamisel, kus arutati 2027. aasta kaitse-eelarvet (Rahvusassamblee salvestus). Üksuste nimekirja ega nende saabumise ajakava pole avaldatud.

Koguarv ilma lähtearvuta

Prantsuse väed paiknesid Pärsia lahe piirkonnas juba ammu enne sõda. Kaitseministeeriumi andmetel teenib Araabia Ühendemiraatide kolmes baasis kokku ligikaudu 900 sõjaväelast (kaitseministeerium). Seda arvu ei saa Mandon nimetatud 2000-st lihtsalt lahutada: 900 hõlmab üht riiki, Mandon aga arvestas koguarvu sisse ka Katari ja Kuveidi. Avaldatud pole, millised üksused kummaski arvus kajastuvad.

Seega võib 2000 hulgas olla märkimisväärne hulk lisavägesid, aga arv võib koosneda peamiselt juba varem piirkonnas teeninud sõjaväelastest. Neid kahte võimalust saab eristada vaid sõjaeelse ja praeguse arvu võrdlusega.

Saudi Araabia näitab, miks see eristus on oluline. President Emmanuel Macron lubas 24. septembril saata Prantsuse sõjaväelasi ja õhutõrjeüksusi Punase mere ääres asuva Saudi Araabia naftaterminali Yanbu kaitseks (TF1). Meie varasemas loos kirjeldasime lubadust vägede lähetamisena (To Brief). Mandon ütles aga 8. oktoobril, et plaan on alles „uuringujärgus“ (Reuters). Seetõttu pole alust lugeda Yanbu lähetust juba ellu viiduks.

Sama küsimus on päevakorral ka Itaalias. Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles 8. oktoobril, et Saudi Araabias olevad Itaalia väed paigutati sinna ümber mujalt Pärsia lahe piirkonnast, mitte ei saadetud uuele missioonile (ANSA).

Mida lisaväed kaitsevad

Varustuse kohta on rohkem teada kui sõjaväelaste arvu kohta. Aprilli lõpus ütles Mandon senaatoritele, et Araabia Ühendemiraatides juba paiknenud Rafale’i hävitajatele lisandus kuus lennukit (Senati protokoll). Ta nimetas ka Araabia Ühendemiraatides ja Kataris kasutatavat suurema tegevusulatusega õhutõrjesüsteemi SAMP/T ning lühimaa Mistral-rakette. Mistralid olid tema sõnul ka Kuveidis.

Mandoni sõnul on Prantsuse vägede põhiülesanne tõrjuda Iraani droone ja rakette (Le Figaro). Mistral moodustab selle kaitse viimase kihi. Süsteem kaitseb konkreetseid sõjalisi objekte ega kata tervet riiki (kaitseministeerium).

Avalikes andmetes pole nimetatud Katari ega Kuveidi kaitstavaid objekte ega loetud kokku, mitu ohtu Prantsuse meeskonnad on tõrjunud. Kaitseministeerium on öelnud, et alates kriisi algusest on piirkonna Mistrali kaitsekorraldusega seotud umbes 700 sõjaväelast. Ministeerium pole täpsustanud, kus nad teenivad või kas nad kuuluvad Mandoni nimetatud 2000 hulka (kaitseministeerium).

Kes saab arvu nõuda

Prantsusmaa lähetab vägesid Pärsia lahe riikidesse igaühega sõlmitud lepingute alusel. 2009. aasta leping Kuveidiga näeb Kuveidi ähvardamise korral ette viivitamatu konsultatsiooni ning seejärel sõjalise abi, mille tingimustes lepivad riigid ühiselt kokku (Légifrance). Katari 1994. aasta leping on salastatud isegi Rahvusassamblee enda raportööri eest (Rahvusassamblee dokumentide loend).

Lepingud selgitavad, miks Prantsusmaa Pärsia lahe riikide abipalvele vastab. Need ei kohusta valitsust teatama Prantsuse valijatele, kui palju sõjaväelasi appi saadeti.

Teavitamiskohustus tuleneb Prantsusmaa põhiseadusest. Artikli 35 järgi peab valitsus teavitama parlamenti kolme päeva jooksul vägede saatmisest välisriigis toimuvasse sõjalisse operatsiooni ning küsima parlamendilt heakskiitu, kui operatsioon kestab üle nelja kuu (Légifrance). Kui Pärsia lahe lisaväed tähendavad uut sõjalist sekkumist, kehtivad need tähtajad. Kui tegu on üksnes senise kohaloleku laiendamisega, ei pruugi need rakenduda. Ükski ametiisik pole öelnud, kumma variandiga on tegemist. Vastus sõltub puuduolevast lähtearvust.

Prantsusmaa õhutõrjeüksused on Pärsia lahe piirkonnas kohal ja osa neist lisandus pärast kriisi algust. Mandoni nimetatud 2000 sõjaväelast ei saa praegu siiski käsitada tervikuna lisavägedena. 1. oktoobril esitatud Senati kirjalikule küsimusele missiooni mandaadi ja relvakasutusreeglite kohta pole veel vastatud (Senati küsimus). Enne ja pärast kriisi kehtinud arvude võrdlustabel on kaitseministeeriumi käes. Parlamendiliikmed, kes peavad nende lähetuste rahastamiseks eelarve heaks kiitma, saavad seda nõuda.