Prantsusmaa 4.93% võlakirjatootlus survestab eelarvet

Prantsusmaa riigivõla haldamise amet müüs 1. oktoobril 2036. aasta novembris lunastuva võlakirja 4,93% tootlusega. 3. septembril oli sama võlakirja tootlus oksjonil 4,23% (Boursorama/Reuters). Pakkumised ületasid müügimahtu tublisti (ABC Bourse). Prantsusmaa leiab laenuandjaid endiselt, kuid iga uus laen läheb nüüd kallimaks.

Kasvav laenukulu teeb muret Prantsusmaa keskpanga kubernerile Emmanuel Moulinile. Ta ütles 5. oktoobril Financial Timesile, et kui avalikku rahandust korda ei tehta, võib kasvav intressikulu riigi võimalusi järk-järgult üha rohkem piirata. Moulin soovitas eelarvet, mis vähendaks kulutusi ja eelarvepuudujääki (Financial Times).

Miks kõrgem tootlus avaldub alles aastatega

Tootlus näitab, kui suurt tulu investor saab, ostes võlakirja praeguse hinnaga. Prantsuse võlakirjad maksavad igal aastal fikseeritud intressi. Kui investor maksab võlakirja eest vähem, saab ta sama intressimakse juures suurema tootluse. Juba emiteeritud võlakirjade pealt Prantsusmaa maksed ei muutu.

Suurem kulu tekib võla refinantseerimisel. Kui vana, odavam võlakiri lunastatakse, rahastab Prantsusmaa selle tagasimaksmist uue võlakirja müügiga, mille intressikulu lähtub toonastest turuintressidest. 2027. aasta eelarve järgi jõuab järgmisel aastal lunastamisele 189,2 mld € kesk- ja pikaajalisi riigivõlakirju (Assemblée nationale). Kuna Prantsuse võlakirjade tähtaeg on mitu aastat, asendatakse igal aastal vaid osa võlast.

Senati raport näitab, kui aeglaselt kulu kasvab. Raportis eeldati, et intressimäärad tõusevad ühe protsendipunkti võrra ja jäävadki sellele tasemele. Esimesel aastal kallineb ainult asendatav võlg, mis kasvatab riigi intressikulu umbes 3,2 mld € võrra. Kui üha rohkem vanu võlakirju asendatakse uutega, ulatub lisakulu üheksa aasta pärast 33,5 mld euroni (French Senate). Tegemist on stsenaariumi, mitte prognoosiga.

Kes saab tulu ja kes kannab kulu

Valitsuse enda prognoos hõlmab suuremat osa võlast: see arvestab kogu avaliku sektori võlga, sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja kohalike omavalitsuste võlga. Selle intressikulu ulatub 2026. aastal 79,2 mld euroni ja kasvab 2027. aastal 91,2 mld euroni (French government). Sõltumatu eelarvenõukogu prognoos 2027. aastaks on samas suurusjärgus (Haut Conseil des finances publiques). Prognoos arvestab kogu võla järkjärgulist refinantseerimist, mitte ühe oksjoni mõju.

Eelarve arvestas väidetavalt 2027. aasta kümneaastase võlakirja keskmiseks tootluseks umbes 4,3%. Oktoobri alguses oli kümneaastaste võlakirjade tootlus ligikaudu 5% (Euronews). Esimene näitaja on aasta keskmine, teine konkreetsete päevade turuhind. Kui tootlus püsib nii kõrge, osutub eeldus optimistlikuks.

Uute Prantsuse võlakirjade ostjad saavad kõrgema tootluse aastateks lukku panna. Juba võlakirju omavate investorite vara turuväärtus on langenud. Kui nad hoiavad võlakirja lunastamiseni ja Prantsusmaa maksab lubatu, ei realiseeru see kahjum.

Kohanduskoorem langeb maksumaksjatele ning avaliku sektori töötajate ja pensionäride sissetulekutele. Peaminister Sébastien Lecornu eelarve eesmärk on vähendada puudujääk, ehk kulude ja tulude vahet, 2026. aasta 5,4%-lt SKP-st 2027. aastal 5,0%-ni (BFMTV). Suure osa kokkuhoiust annaksid avaliku sektori töötajate palkade ja pensionide külmutamine ning võimalikud maksumuudatused (Public Sénat). Parteid vaidlevad juba selle üle, kelle kanda kohandus jääb (To Brief).

Miks investorid küsivad Prantsusmaalt kõrgemat tootlust

Intressimäärad tõusevad kogu Euroopas, kuid Prantsusmaa laenab enamikust riikidest kallimalt. 5. oktoobril oli Prantsuse kümneaastaste võlakirjade tootlus Saksa omast umbes 136 baaspunkti ehk 1,36 protsendipunkti kõrgem (dpa-AFX). Hispaania ja Saksamaa tootluste vahe oli 1. oktoobril 63 baaspunkti (CaixaBank Research). Kuupäevad on erinevad, nii et võrdlus osutab Prantsusmaa riigipõhisele lisatasule, kuid ei mõõda selle suurust täpselt.

Moulin ütles, et praegu pole aeg rääkida EKP abist. Reuters jõudis samale järeldusele: EKP võlakirjaostud, millega keskpank ostab Prantsuse võlakirju ja püüab laenukulu vähendada, on ebatõenäolised, kui surve tuleneb Prantsusmaa enda eelarveprobleemidest (Reuters).

Isegi kui eelarve võetakse vastu muutmata kujul, kasvab võlakoormus 2027. aastal umbes 121,7%-ni SKP-st (Assemblée nationale). Prantsuse seadusandjad ei saa turuintresse määrata, kuid usaldusväärne eelarve on nende peamine võimalus mõjutada tootlust, mida investorid Prantsusmaalt nõuavad. Sel kuul leidis Prantsusmaa oma võlakirjadele ostjaid. Kui tootlus püsib praeguse lähedal, kasvatab iga-aastane refinantseerimine intressikulu: mõju kujuneb aeglaselt, kuid piirab järjest enam muid eelarvekulutusi.