Prantsusmaa võlakirjariski hind kerkib

15. septembri keskhommikuks kerkis Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus ligikaudu 3,50%-ni, mis on kõrgeim tase pärast 2009. aastat. Prantsusmaa samaväärse võlakirja tootlus ulatus 4,48–4,50%-ni, lähenedes 2008. aasta finantskriisi ajal nähtud tasemele (Reuters via Zonebourse). Tootlus näitab aastast tulu, mille investor saab riigivõlakirja ostes ja hoides. Võlakirja hinna langedes tootlus tõuseb ning uut võlga emiteeriv riik peab investoritele maksma kõrgemat intressi.

Prantsusmaa ja Saksamaa tootluse vahe lähenes 100 baaspunktile ehk ühele protsendipunktile (Reuters via Boursorama). Intressivahe näitab, kui palju kallimalt laenab Prantsusmaa võrreldes Saksamaaga. Tootlus tõusis ka Itaalias, Hispaanias, Belgias ja Madalmaades, kuid nende intressivahe Saksamaaga peaaegu ei muutunud. Prantsusmaa eristus ülejäänutest.

Ühine šokk kergitas tootlust kogu Euroopas

Tootluse üldise tõusu taga olid kiirenenud inflatsioon ja karmim rahapoliitika. Euroala inflatsioon ulatus augustis 3,3%-ni ning energia kallines aastaga 14,3% (Eurostat). Brenti toornafta barrel maksis ligi 108 dollarit (SIC Notícias). EKP, mis määrab 21 euroala riigi intressimäärad, teatas 10. septembril intressi tõstmisest 25 baaspunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intress tõuseb 16. septembril 2,50%-ni; 15. septembril kehtis veel 2,25% (ECB). Tõususurvet lisas USA riigivõlakirjade ligi 4,8% tootlus, sest üleilmne kapital võrdleb pidevalt eri riikide väikese riskiga võlakirju (Bundesbank).

Itaalia võlakirjade tootlus tõusis septembri esimese kahe nädalaga umbes 23 baaspunkti, kuid intressivahe Saksamaaga suurenes vaid 4 baaspunkti (la Repubblica, Borsa Italiana). Hispaania intressivahe kasvas ligikaudu 4–5 baaspunkti (El Español). Mõlema riigi tootlus liikus valdavalt koos Saksamaa omaga. Turg hindas seega ümber kogu piirkonna võlakirju, mitte üksikute riikide maksevõimet.

Prantsusmaa lisakulu

Prantsusmaa liikus ülejäänud turust lahku. Sealne tootlus kerkis sama kahe nädalaga ligikaudu 28–31 baaspunkti, millest umbes 13–15 baaspunkti tuli Saksamaaga võrreldava intressivahe suurenemisest (Banque de France). Seega tulenes peaaegu pool Prantsusmaa tootluse tõusust riigi enda poliitilisest riskist, mitte üleilmsest turuliikumisest. Nagu eelmisel nädalal kirjutasime, on Prantsusmaa riskipreemia Saksamaa ees suurim pärast 2012. aastat. Reuters seostas selle otseselt investorite murega killustunud Rahvuskogu ja 2027. aasta eelarve vastuvõtmise raskuste pärast (Reuters via Boursorama).

Prantsusmaa saab endiselt turult raha. Riigi võlahaldusagentuur müüs 3. septembril nelja emissiooniga 13,5 mlrd € väärtuses võlakirju ning investorite pakkumised ületasid müügimahu enam kui kaks korda (Zonebourse). Refinantseerimine on aga kallim ja mõju koguneb järk-järgult, sest riigid asendavad aeguvad võlakirjad uutega. Prantsusmaa võla keskmine tähtaeg ületab kaheksat aastat (AFT), mistõttu asendavad praegused kõrgemad intressid varasemaid madalamaid määrasid aegamisi.

Belgia näitab, kuidas kulu aastatega kasvab. Belgia võlahaldusagentuuri hinnangul suurendaks püsiv 100 baaspunkti suurune intressišokk riigi intressikulu 2026. aastal ligikaudu 178 mln € võrra. 2031. aastaks ulatuks aastane lisakulu 3,9 miljardi euroni (The Brussels Times). Iga-aastased väikesed lisakulud kuhjuvad koos refinantseeritava võlamahuga.

Kes võidab, kes kaotab

Kõrgem tootlus soosib säästjaid ja uute võlakirjade ostjaid, kuid pankade hoiuseintressid pole samas tempos tõusnud. Euroala üleööhoiused teenisid juulis endiselt vaid 0,28% (ECB). Turu- ja hoiuseintressi vahe jääb pankadele.

Uute laenude võtjad maksavad seevastu rohkem. Madalmaades tõusis kümneks aastaks fikseeritud eluasemelaenude pakutav intress nelja nädalaga 14 baaspunkti, jõudes 13. septembriks 4,22%-ni (Van Bruggen). Eluasemelaenude hinda mõjutavad peale riigivõlakirjade tootluse vahetustehingute intressid, pankade rahastamiskulu ja ootused EKP poliitikale. Kõik need tegurid muudavad laenamise kallimaks. Kehtiva fikseeritud intressiga laenuvõtjaid tõus enne intressiperioodi lõppu ei mõjuta.

Euroopa maksab kiirema inflatsiooni ja karmima rahapoliitika eest kõrgemat laenukulu. Prantsusmaale lisandub poliitilise ebakindluse riskipreemia. Senised intressivahed ei osuta euroala võlakirjaturu laiemale killustumisele. Prantsusmaa lisakulu sõltub nüüd sellest, kas valitsus suudab 2027. aasta eelarve Rahvuskogus vastu võtta.