Prantsusmaa riskipreemia suurim alates 2012. aastast

Hispaania kümneaastase riigivõlakirja tootlus ehk aastane tasu, mida investorid kümneks aastaks raha laenamise eest nõuavad, ületas 14. septembril 4%. Uue piirini siiski ei jõutud, sest tootlus kerkis üle 4% juba 2023. aasta oktoobris. Seekord saavutas see kõrgeima taseme pärast 2013. aasta detsembrit (Europa Press). Samal nädalal jõudsid mitme aasta tippu ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia võlakirjade tootlused (El Mundo). Kogu Euroopa võlakirjaturg hindas riske ümber, kuid kõige tugevamalt tabas see Prantsusmaad.

Miks kõik tootlused korraga tõusid

Kokku langes kaks tegurit. Lähis-Ida konflikti süvenedes kerkis Brenti nafta hind ligikaudu 108 dollarini barrelist (SIC Notícias). See kandus otse inflatsiooni: euroala üldine hinnatõus kiirenes augustis 2,9%-lt 3,3%-le, sest energia kallines aastaga 14,3%. Energia ja toidu hinnata arvutatav alusinflatsioon aeglustus seevastu veidi, 2,4%-le (EKP). Augusti inflatsioonihüppe põhjustas seega peamiselt energia, mitte liigne sisenõudlus.

Seejärel tõstis 20 euroala riigi rahapoliitikat kujundava Euroopa Keskpanga nõukogu 10. septembril intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, mida pangad teenivad EKPsse üleöö paigutatud rahalt ja millest lähtuvad teised laenukulud, tõusis 2,50%-le (EKP, Bundesbank). EKP president Christine Lagarde põhjendas otsust ohuga, et energia kallinemine kandub palkadesse ja teenuste hindadesse. Turg oli intressitõusu ette arvestanud ning Saksamaa kaheaastase võlakirja tootlus peaaegu ei muutunud (Reuters MarketScreeneri vahendusel). Pikaajalisi laenukulusid tõstis kõigis suuremates euroala riikides väljavaade, et intressimäärad kerkivad veel.

Ühine müügilaine, erinev surve

Saksamaa kümneaastase võlakirja tootlus tõusis 9.–14. septembril umbes 15 baaspunkti ehk 0,15 protsendipunkti võrra, ligikaudu 3,54%-le. Hispaania tootlus kerkis umbes 19 baaspunkti, 4,02%-le (Europa Press, QuiFinanza). Hispaania ja Saksamaa laenukulude vahe suurenes vaid umbes 4 baaspunkti, ligikaudu 48 baaspunktini. Suurem osa Hispaania tootluse tõusust peegeldas seega Saksamaa võlakirjade samasuunalist liikumist.

Prantsusmaa olukord oli teistsugune. Riigi kümneaastase võlakirja tootlus lähenes 4,5%-le ning vahe Saksamaaga kasvas ligikaudu 96 baaspunktini, mis on kõrgeim tase alates 2012. aastast (AFP Zonebourse’i vahendusel). Nagu To Brief eelmisel nädalal kirjutas, on sellest vahest saanud Prantsusmaa riigirahanduse usaldusväärsuse jooksev mõõdik (To Brief).

Riskipreemia kasv on kooskõlas murega Prantsusmaa eelarve pärast. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi ulatub riigi eelarvepuudujääk 2026. aastal 5,1%-ni SKP-st ja võlg ületab 120% SKP-st (Euroopa Komisjon). Hispaania ootab seevastu ligi 2,4% majanduskasvu ja umbes 3% eelarvepuudujääki (Euroopa Komisjon). Prantsusmaa peab nõrga majanduskasvu ajal palju laenama ning investorid nõuavad selle riski eest suuremat tootlust.

Kes suurema arve tasub

Riigid ei maksa kohe kogu võlalt 4% intressi. Varem emiteeritud fikseeritud intressiga võlakirjade tingimused ei muutu. Kõrgem turuintress jõuab eelarvesse järk-järgult, kui vanad võlakirjad lunastatakse ja riigikassa emiteerib nende asemele uusi praeguse hinnaga. Itaalia parlamendi eelarveamet prognoosib, et riigi intressikulud kasvavad 2026. aasta ligikaudu 4,1%-lt SKP-st 2029. aastaks 4,5%-le (UPB). Mõju avaldub aegamisi, kuid Prantsusmaal kasvatab suur uus laenuvajadus intressiarvet aasta-aastalt.

EKP prognoosi järgi aeglustub inflatsioon 2028. aastaks siiski 2,1%-le (EKP). Kui prognoos peab paika, oli septembri intressitõus ennetav samm palga- ja hinnakasvu vastastikuse võimendumise vastu. Kui nafta jääb kalliks ja teenuste hinnatõus kiireneb, muudavad edasised intressitõusud laenud ja võla refinantseerimise kallimaks eelkõige riikidele, kelle eelarves on selleks kõige vähem ruumi. Hispaania 4% piir tõmbas eelmisel nädalal tähelepanu, kuid selgema hoiatussignaali andis Prantsusmaa riskipreemia kasv Saksamaa ees.